Põllumaad saavad omanikud edaspidi kasutada vaid sihipäraselt

Eelnõu kohaselt saab põllumajanduslikku maad edaspidi kasutada ainult sihipäraselt ehk põllumajanduslikuks kasutuseks. Näiteks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega seal olemasolevat ehitist laiendada. Erandina võib seda teha ainult juhul, kui ehitamine muule maale on võimatu ja ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus.  

Põllumaa peab jääma põllumaaks
Väärtusliku põllumajandusmaa omanikel on kohustus tagada, et nende omandis olev väärtuslik põllumajandusmaa säiliks. Põllumajandusmaal piiratakse ehitustegevust, metsastamist, maastikuelementide rajamist ja muid tegevusi. Samuti ei tohi põllumajandusmaa metsastuda inimtegevuse tagajärjel (uue metsa istutamine) ega looduslikul põhjusel (võsastumine). Keelatud on ka metsastamine ehk maa kasutamine puu- ja põõsasistandikuna.

Ettevõtlusvabaduse riive
Eelnõu riivab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, sest põllumajandusmaa omanik saab oma maad kasutada ettevõtluses ainult seaduses toodud viisil. Põllumajandusmaale seatud piirangud mõjutavad eelkõige neid ettevõtjaid, kes soovivad maatulundusmaad kasutada muul otstarbel kui põllumajanduslik kasutus.

Põllumaa kaitse on oluline
Väärtusliku põllumaa kaitse on kahtlemata oluline, kuid põllumaa kaitseks on juba olemas piirangud, mis ei riiva põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Väärtuslikku põllumaad saab kaitsta läbi planeerimismenetluse ning kohalikul omavalitsusel on kohustus leida erinevate huvide vahel tasakaal. Kui avalik huvi kaalub üles erahuvi, on võimalus planeeringuga kehtestada omandile vastav piirang.

Eelnõuga planeeritavad muudatused jõustuksid peale riikliku tähtsusega väärtuslike põllumaade määramist eelduslikult 1. jaanuarist 2021.