Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastaks 2030

Visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada
Kaubanduskoda peab vajalikuks tervikliku põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse, toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduva arengukava  koostamist. Arengukava koostamine peaks andma võimaluse suurendada põllumajanduses ja kalanduses lisandväärtust, võtma arvesse säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke ning suurendama valdkondade vahelist koostööd.

Koda toob välja, et eesmärkide saavutamiseks ei piisa üksnes hästi kirjutatud põllumajanduse ja kalanduse arengukavast. Head maaelu võimaldavad hästi läbi mõeldud regionaalpoliitika, mida iseloomustavad näiteks sobivad transpordiühendused, toimiv koolisüsteem, kiire internet ning arenenud teenuste võrgustikud.

Eesmärkide saavutamine nõuab pingutusi
Selleks, et jõuda visioonis toodud eesmärgini, peab muutuma ka kalandus- ja põllumajandussektor. Vaade sektoritele pole piiratud ainult toiduga vaid katab põllumajanduse, kalanduse ja biomajanduse tooteid laiemalt. Tarvis on teha enam koostööd, kasutada viimaseid teadussaavutusi ja võtta kasutusele parimaid tehnoloogiaid.

Poliitika kujundamiseks ning turusignaalidele reageerimiseks on oluline tagada piisav andmete kogumine ning seire ja teostada nende alusel analüüse. Samuti on tähtis riigi sekkumine turutõrgete korral, mis põllumajanduses ja kalanduses  on nii ilmastikust, kui pidevatest turukõikumistest tulenevalt sageli esinevad, see eeldab riskijuhtimise tähtsustamist. Riik peaks kaasa aitama mh ka ühistegevuse soodustamisele ning erialateadmise paremale levikule, seda ka läbi teadus-arendustegevuste.

Arengukava tervikteksti esimene versioon valmib sügiseks 2018, misjärel tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Arengukava esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks sügisel 2019.