Riik plaanib Eestisse luua positiivset krediidiregistrit
Võitlus ülelaenamise vastu
Positiivse krediidiregistri loomise peamine eesmärk on vähendada eraisikute ülelaenamist ja sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid nii laenuvõtjatele kui ka ühiskonnale laiemalt. Koda nõustub, et ülelaenamise probleemiga tuleb tegeleda. Samas peame äärmiselt oluliseks, et säilitatakse isikute vastutuse ja õiguste mõistlik tasakaal, mille järgimata jätmine võib viia kokkuvõttes tagajärgedeni, kus üksikisiku enese vastutuse määr väheneb (kasvõi näiliselt) põhjendatud tasemest madalamale ning toob omakorda kaasa tagajärgi, mida täna võib olla isegi keeruline ette näha.
Hetkel näeb rahandusministeerium ülelaenamise vähendamise ainulahendusena positiivse krediidiregistri loomist. Palusime rahandusministeeriumil välja tuua ka muid regulatiivseid lahendusi ning neid analüüsida. Võimalik, et positiivse krediidiregistri loomine osutub analüüsi tulemusel kõige efektiivsemaks lahenduseks, kuid see ei tähenda, et muud regulatiivsed lahendused tuleb analüüsidest välja jätta.
Lisaks soovime ministeeriumilt teada, milline on teiste riikide kogemus positiivse krediidiregistri osas. Eelkõige on oluline teada, kas teiste riikide praktika kinnitab, et finantskohustuste andmevahetusmudel on aidanud vähendada inimeste ülelaenamise probleemi või vähemalt pidurdanud probleemi süvenemist või on see toonud kaasa muid positiivseid või negatiivseid ilminguid, näiteks intresside muutuse.
Koja esimene eelistus on riiklik andmejagamisplatvorm
Kui rahandusministeerium leiab, et ülelaenamise probleemi aitab kõige paremini leevendada positiivse krediidiregistri loomine, siis on hetkel koja esimene eelistus riikliku andmevahetusplatvormi loomine.
Riiklikku lahendust toetame eelkõige kahel põhjusel. Esiteks kaasneb riikliku lahendusega meie hinnangul suurem avalik usaldatavus. Kuna positiivse krediidiregistri loomisega kaasneb eraelu puutumatuse riive, siis on väga oluline, et inimestel oleks uue süsteemi vastu usaldus, et andmete turvalisus on tagatud ning andmeid kasutatakse üksnes õigusaktidega kehtestatud ulatuses. Riikliku lahenduse eeliseks on ka see, et tagatud on teenuse järjepidevus. Kui tegemist oleks eraõigusliku lahendusega, siis eksisteerib risk, et teenuseosutaja lõpetab mingil põhjusel tegevuse, uut teenusepakkujat ei leita ning teenuse järjepidevus on ohus.
Täiendav mõjuanalüüs on vajalik
Enne seaduseelnõu koostamist on hädavajalik, et ministeerium viiks läbi täiendava mõjuanalüüsi. Esiteks oleks vaja täpsemat infot selle kohta, millised kulud kaasnevad andmekogu või andmevahetusplatvormi loomisega. Kindlasti tasub veel põhjalikumalt analüüsida ka mõlema lahenduse tehnilist poolt. Samuti tuleb otsuse tegemisel võtta arvesse inimeste eraelu puutumatuse põhimõtet.
Ettevõtted on välja toonud mitmeid põhjuseid, mis võivad vähendada positiivse krediidiregistri efektiivsust ning millele tuleks mõjuanalüüsis suuremat tähelepanu pöörata. Näiteks võib positiivse krediidiregistri loomisel tekkida olukord, kus sihtgrupp või oluline osa sihtgrupist, kelle pärast register tehakse, leiab võimaluse muul viisil laenu saada, kuid senisest veelgi kallimalt ja suuremate riskidega. Näiteks võib hoogustuda laenamine eraisikult eraisikule ja need andmed ei kajastuks positiivses krediidiregistris.
Positiivset krediidiregistrit ei tule enne 2024. aastat
Rahandusministeeriumi esialgse plaani kohaselt peaks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu valmima 2023. aasta esimeses pooles ning uus seadus peaks jõustuma 2024. aastal.
Positiivse krediidiregistri loomise ideega saab lähemalt tutvuda SIIN.