Soodsamast maagaasi aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid
Rahandusministeeriumi eestvedamisel on valminud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse alates 2019. aasta algusest maagaasi soodusaktsiisimäär (11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta) gaasi suurtarbijatele. 2019. aastal on maagaasi aktsiisimäär 63,31 eurot 1000 m3 kohta ehk soodustusest saadav kasu on 52,01 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.
Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja täitma erinevaid tingimusi. Ühe olulise tingimusena peab ettevõtja gaasi-intensiivsus olema loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal keskmiselt vähemalt 13 protsenti või prognoositud gaasi-intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti. Gaasi-intensiivsus näitab ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaalu protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest. Teine oluline kriteerium on see, et ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001.
Hetkel vastab gaasi-intensiivse ettevõtja tingimustele vaid mõni üksik ettevõtja. Paljudel ettevõtjatel puudub vastav ISO standard. Kuigi seda on võimalik kõigil soovijatel taotleda, siis kaasneb sellega täiendav aja- ja rahakulu.
Kaubanduskoja arvamusel oleks energiajuhtimissüsteemi kohustusest võimalik loobuda ja asendada see näiteks audiitori või energiatõhususe spetsialisti ametliku hinnanguga, et ettevõte sisuliselt vastab standardi tingimustele ning on teinud kõik mõistliku, tagamaks energiakasutuse efektiivsus. Sertifitseerimine on sageli üks kulukaimaid meetodeid tagamaks, et ettevõte toimiks efektiivselt.
Sarnaselt elektriaktsiisiga tekib ka maagaasi puhul see küsimus, kas energiaintensiivsuse kriteerium pole majandusliku mõju saavutamiseks liiga kõrge. Soodustuse eesmärki silmas pidades võib Eesti kontekstis olla vajalik madalama piirmäära kehtestamine. Vastasel juhul ei ole paljudel suurtel gaasi-intensiivsetel ettevõtjatel võimalik neile suunatud toetusmeedet rakendada.
Seetõttu tegi kaubanduskoda rahandusministeeriumile ettepaneku analüüsida eelnõuga kehtestatavat gaasiintensiivsuse taseme nõuet ning kaaluda tõsiselt 13%-lise määra asemel madalama protsendimäära kehtestamist, et tagada soodustuse reaalne mõjusus.