Tervisekontroll võib tulevikus kallimaks muutuda
Positiivne on, et tervisekontrolli otsused muutuvad digitaalseks ja ka otsuste vorm muutub selgemaks. Tulevikus jõuavad tervisekontrolli otsused tööandjale tööelu infosüsteemi kaudu. See tähendab, et jääb ära paberdokumentide edastamine ja säilitamine. Positiivne on ka see, et erinevad arstid saavad võimaluse omavahel e-konsulteerida ning püütakse lahendada teenuse kättesaadavusega seotud probleemi.
Samas on kavatsuses ka mitmeid muudatusettepanekuid, mida ettevõtjad ei poolda.
Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine suurendab oluliselt tööandjate kulusid
Täna on probleem, et tööandja ja töötervishoiuarst ei tee piisavalt koostööd ning et tervisekontrollid ei lähtu töökeskkonna riskidest. Probleemi lahendamiseks soovib ministeerium laiendada tervisekontrollidega seotud teenuse sisu nii, et lisaks tervisekontrollile on tööandjal edaspidi kohustuslik tellida töötervishoiuarstilt ka ettevõtte tervikuna analüüsimine, töökeskkonna külastus ning konsultatsioon.
Kaubanduskoda rõhutas ministeeriumile, et töötaja tervisesse panustamine on kahtlemata oluline ning sellest tulenevalt on tähtis ka see, et töötervisekontroll oleks kvaliteetne ja sisuline. Küll aga ei toetanud koda selleks hetkel väljapakutud lahendust, kuna see teeb tööandjale teenuse tänasest oluliselt kallimaks, samal ajal, kui probleemi võivad lahendada ka muud meetmed.
Tuleks keskenduda järelevalve tõhustamisele ja tervisekontrolli otsuste põhjalikumaks muutmisele
Kuna probleemi põhjus on üldplaanis selles, et tööandjate riskianalüüsid ei kajasta töökeskkonna tegelikku olukorda ning tervisekontrolli otsused ei aita praktikas töökeskkonda paranda, siis tulekski tegeleda eelkõige sellega, et riskinalüüsid oleksid korralikumad, st kajastaksid tegelikku olukord ja et tervisekontrolli otsused oleksid tänasest selgemad ja põhjalikumad. Põhjalikumad otsused võimaldavad tööandjal paremini aru saada, kuidas töötaja jaoks töökeskkonda parandada. Koda tegigi ministeeriumile ettepaneku keskenduda kõigepealt järelevalve tõhustamisele ja tervisekontrolli otsuste selgemaks ja põhjalikumaks tegemisele.
Muret tekitab ka plaan täiendada kutsehaiguste loetelu psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigustega
Selline muudatus tähendaks sisuliselt, et edaspidi, kui töötervishoiuarst diagnoosib töötajal haiguse, mille põhjustas näiteks ebavõrdne kohtlemine, monotoonne töö, töökiusamine vms ja selgub, et tööandja ei võtnud terviseriski vähendamiseks tarvidusele piisavalt abinõusid, saab töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist. Koda juhtis ministeeriumi tähelepanu sellele, et praktikas on äärmiselt keeruline leida põhjuslikku seost psühhosotsiaalsete ohutegurite ja kutsehaiguse kujunemise vahel. Tööalased ja isiklikud vaimse tervisega seotud probleemid võivad omavahel tihedalt seotud olla ning neid on tihtipeale pea võimatu eristada. Seetõttu on tähtis, et oleksid olemas konkreetsed mõõdikud. Vastasel juhul tekib praktikas palju vaidlusi.
Töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks tuleks võtta täiendavaid meetmeid
Selleks, et parandada teenuse kättesaadavust üle Eesti, pakub ministeerium lahendusena välja luua võimalus, et töötervishoiuarst saab minna teenust osutama teiste arstide ruumidesse, kus tal endal tegutsemiskohta ei ole. Mingit kohustust tal sinna minna või teisel arstil teda sinna lubada ei teki.
Muudatusel on kindlasti teatud positiivne mõju, kuid see ei ole siiski piisav. Koda tegi ettepaneku kaaluda näiteks seda, et piirkondades, kus töötervishoiuteenus ei ole mõistlikult kättesaadav ja töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad, võiks tervisekontrolli läbi viia ka perearst, vajadusel konsulteerides töötervishoiuteenuse osutajaga. Juhul, kui selgub, et töötaja vajab siiski põhjalikumat kontrolli, saab teda suunata töötervishoiuarsti juurde.
Tervisekontrolli läbiviimise õigust võiks teatud juhtudel laiendada perearstidele
Lisaks eelnevale, tegi koda ettepaneku, et tööandjal võiks olla võimalus saata teatud juhtudel oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde tavapärase külastuse raames. Selline võimalus võiks tööandjal olla siis, kui tegemist on kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väiksemad ning ettenähtavad või siis, kui on vaja teha esmane kontroll enne tööle asumist (nt öötöötaja või kemikaalidega kokkupuutuva töötaja puhul). See, kas perearsti kontrollist piisab või vajab töötaja põhjalikumat teenust, peaks selguma riskianalüüsist.
Kusjuures tervisekontrolli läbimise võimalus perearsti juures ei ole mõistlik mitte ainult tööandja vaid ka töötaja vaatenurgast. Perearstid on töötervishoiuarstidega võrreldes kättesaadavamad ning perearsti ja töötaja vahel on ilmselt välja kujunenud pikaaegsem usalduslik suhe, mistõttu võiks eeldada, et perearst teab töötaja tervise olukorda paremini.
Ministeeriumi kavatsuse kohta loe lähemalt siin.