Tööandja ei peaks osutama tasuta sissenõudmisteenust
“Hetkel on tekkinud olukord, kus ettevõtja peab vastutama ja kandma kulud seoses võõraste võlgade sissenõudmisega. Hoolimata asjaolust, et tegu on ettevõtte töötajaga ei vastuta tööandja inimeste tekkinud võlgade eest ning ei peaks tegema tasuta lisatööd, et neid kolmandatele isikutele sisse nõuda, “ sõnas Mait Palts kommenteerides ettevõtjatelt tulnud tagasisidet kokkuvõttes.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega plaanib muuta täitemenetluse reegleid. Muu hulgas soovib luua uut infosüsteemi, muuta kohtutäituri tasusid, luua võimaluse võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamiseks jm. Muudatused puudutavad neid ettevõtjaid, kellel on võlgnevusi ning neid, kellele ollakse võlgu ja kes soovivad võlgnevusi sisse nõuda kohtutäituri vahendusel.
Tuleb lahendada töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleem
Kuigi eelnõu sisaldab palju erinevaid muudatusi, ei lahenda see tööandjaid puudutavat probleemi, millele kaubanduskoda on juba korduvalt tähelepanu juhtinud. Nimelt peavad tööandjad endiselt tegelema töötasu arestimisaktidega, millele kulub palju aega ja ressurssi.
Kui kohtutäitur saadab tööandjale töötaja palga arestimise akti, peab tööandja hakkama arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Kui ühel töötajal on mitu võlgnevust, siis on asi veel keerulisem. Seega peab tööandja tegelema keeruliste kohustustega, mis ei ole seotud ettevõtlusega ning mis peaksid olema tegelikult kohtutäituri kohustused.
Arvestades sellega, et riik muudab eelnõu raames täitemenetluse valdkonna õigusakte, tegi kaubanduskoda ettepaneku lisada eelnõusse ka need muudatused, mis lahendaksid eelnimetatud probleemi.
Koda pakkus välja kaks lahendusvarianti
Esiteks, kuna arestimisakti täitmine on tööandjale kulukas ja sisuliselt on tegemist kohtutäituri ülesannete täitmisega, siis oleks õiglane, kui kohtutäitur hüvitaks tööandjale arestimise akti täitmisega kaasnevad kulud. Kulud võiks hüvitada kas fikseeritud summa või teatud protsendina kinnipeetud töötasust. Kohtutäitur peaks tööandja kulud tasuma oma tasu arvelt.
Alternatiivina pakkus koda välja lahenduse, et tööandja kannab kogu töötasu võlgniku pangakontole ning teavitab täiturit, millisele kontole ta töötasu kandis, edaspidine jääb täituri ja võlgniku vaheliseks asjaajamiseks.
Lisaks esitasime ministeeriumile eelnõu osas ka muid tähelepanekuid.
Enam laekunud summade tagastamine peaks toimuma võimalikult kiiresti
Liikmetelt saadud tagasisidest selgus, et kohtutäiturile enam laekunud summade tagasisaamine võib praktikas aeganõudev olla. Samas on summade kiire tagasisaamine ettevõtja äritegevuse sujuvaks jätkumiseks oluline. Koda tegi ettepaneku lisada seadusse säte, mis ütleb, millise aja jooksul tuleb tagastada võlgnikule enam tasutud summa.
Võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine võiks olla automaatne
Eelnõuga lisandub sissenõudjale võimalus taotleda kohtutäiturilt võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamist. Profiili eest tuleb maksta 15 eurot. Kohtutäitur teeb ülevaate sellest, mis seis võlgnikul hetkel täitemenetlustega on ja seejärel saab sissenõudja otsustada, kas on üldse perspektiivne täitemenetlust algatada. Tegime ettepaneku kaaluda ka seda, kas profiili koostamine võiks toimuda teatud juhtudel automaatselt ja ilma täiendava tasuta.