Töötervishoiuteenuse kohustuslikku mahtu ei ole mõistlik suurendada
Suureneb kohustuslik töötervishoiuteenuse maht
Eelnõu kohaselt peab tööandja edaspidi tellima töötervishoiuarstilt töötervishoiuteenust, mis koosneb vähemalt kuuest teenusest. Lisaks töötajate tervisekontrolli läbiviimisele peab töötervishoiuarst tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga ning külastama vajaduse korral töökeskkonda. Töötervishoiuarst peab tööandjale tegema ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks ning nõustama tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Töötervishoiuarst peab nõustama ka töötajat tervise edendamise küsimustes. Uue teenusena peab töötervishoiuarst analüüsima ka ettevõtte töötervishoiuolukorda tervikuna. Koda andis riigikogu sotsiaalkomisjonile teada, et ei toeta kohustusliku töötervishoiumahu suurendamist mitmel põhjusel.
Muudatus ei pruugi tuua praktilist kasu
Ettevõtjad on andnud meile teada, et neil puudub kindlus, et plaanitavate muudatuste jõustumisel läheb olukord sisuliselt paremaks. Toodi välja, et töötervishoiuarst ei pruugi osata hinnata või saada aru töö spetsiifikaga seotud probleemidest, et töötaja tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks ettepanekuid teha. Lisaks on ettevõtjatel kahtlus, kas esimest korda ettevõttesse saabuv ja ettevõttes ilmselt võrdlemisi vähest aega viibiv töötervishoiuarst on võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt piisaval määral hindama töötajate tervislikku seisundit ja selle seost spetsiifiliste ohuteguritega ning sellest lähtuvalt määrama asjakohase tervisekontrolli ulatuse.
Süveneb teenuse kättesaadavuse probleem
Mitmed ettevõtjad tõid välja, et juba täna on teatud piirkondades töötervishoiuteenuse kättesaadavusega probleeme. Kui eelnõu paneb töötervishoiuarstidele täiendavaid kohustusi, siis võib teenuse kättesaadavus veelgi väheneda.
Töötervishoiuteenus muutub ettevõtjatele koormavamaks
Muudatuste tulemusena suurenevad tööandjate kulud ja halduskoormus töötervishoiuteenuse korraldamisele oluliselt, kuna lisaks tervisekontrollile on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku analüüsimine ja nõustamine. Kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest, siis on keeruline hinnata, kui kõrgeks see hind võib ettevõtja jaoks kujuneda. Täiendavate kohustuste ja kulude tekitamine tööandjatele tõenäoliselt ei paranda töötervishoiu olukorda, vaid võib viia hoopis selleni, et tööandjal on nii ajaliselt kui rahaliselt järjest keerulisem kehtestatud nõudeid täita.
Töötervishoiuteenuse kohustuslik maht võiks jääda tänasele tasemele
Koda saatis riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta tervisekontrolli maht tänasele tasemele ning mitte lisada eelnõusse uusi kohustuslikke töötervishoiuteenuse komponente. Kui riigikogu peab töötervishoiuteenuse mahu suurendamist hädavajalikuks, siis tuleks eelnõust jätta välja vähemalt muudatus, mille kohaselt analüüsib töötervishoiuarst teenuse osutamisel ettevõtte töötervishoiuolukorda tervikuna. Ettevõtjad on kahtleval seisukohal, kas töötervishoiuarst suudab pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Kui töötervishoiuarst suudab sellist teenust kvaliteetselt pakkuda, siis tekib küsimus, kui palju aega sellele kuluks ning kui suur kulu kaasneb sellega tööandja jaoks. Sellise analüüsi tellimine võiks ettevõtjatele olla võimalus, mitte kohustus. Lisaks ei ole sellise analüüsi tegemine väga otstarbekas olukorras, kus suurem osa töötajatest teeb kaugtööd.
Tervisekontrolli läbiviimise õiguse võiks anda ka perearstidele
Ettevõtjatelt saadud tagasisidest tulenevalt tegime riigikogule ka ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli ka töötaja perearsti juurde, mitte ei peaks tööandja iga kord kasutama töötervishoiuarsti teenust. Selline võimalus võiks olla eelkõige siis, kui tegemist on kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väikesemad ning ettenähtavad. See, kas perearsti kontrollist piisab või vajab töötaja põhjalikumat teenust, peaks selguma riskianalüüsist. Muudatus aitaks leevendada töötervishoiuteenuste kättesaadavuse probleemi.
Muudatused võivad jõustuda 2023. aastal
Töötervishoiuteenusega seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. jaanuaril. Hetkel on eelnõu menetlus pooleli riigikogus ning pole teada, kas ja millises ulatuses võtab riigikogu arvesse koja ettepanekuid. Plaanitavate muudatustega saab lähemalt tutvuda siin.