Töövõidud ja tegevused aastal 2018
Täname Sind, et oled osa Eesti suurimast ettevõtlusorganisatsioonist!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulka kuulub täna ligi 3300 tublit ettevõtet ja Sina kuulud nende hulka. Kaubanduskoja üks eesmärkidest on seista ettevõtjate heaolu ja õiguste eest, tuletada riigivõimule järjepidevalt meelde, et aus ja võrdne kohtlemine peavad olema esiplaanil ning ettevõtjaile antud lubadusi tuleb järgida.
2018. aastal esitasime ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 172 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Lisaks tegime ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Kaubanduskoja esindajad osalesid ka erinevate seadusloomega seotud töögruppide koosseisus.
5 olulisemat teemat 2018. aastal:
- Sunddividendide eelnõu ei leidnud toetust
Riigikogu algatas äriseadustiku muutmise eelnõu, millega sooviti tagada väikeinvestorite parem kaitse. Ühe olulise muudatusena sooviti seadusesse lisada põhimõte, et äriühing on üldreeglina kohustatud kasumi välja maksma. Tänu koja tugevale survele ei leidnud sunddividendide eelnõu Riigikogus toetust ning võeti menetlusest maha.
- Kohustuslik tööõnnetuskindlustus ei saanud ettevõtete heakskiitu
2018. aastal tuli riik välja ideega luua tööõnnetuste hüvitamiseks erakindlustusel põhinev tööõnnetuste hüvitamise süsteem, kus tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse suhtes. Koda ei toetanud seda mõtet, sest kohustuslik kindlustus ei muuda töökeskkonda turvalisemaks, kuid sellega kaasneb ettevõtetele miljonite eurode ulatuses täiendavaid kulusid.
- Uuendati töötervishoiu ja tööohutuse seadust
1. jaanuaril 2019 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille hulgast leiab ka mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks pikendati kaubanduskoja ettepanekul töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega. Kui varem tuli töötaja suunata terviskontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis edaspidi tuleb seda üldreeglina teha katseaja jooksul. Koja ettepanekul lihtsustati ka töötajate juhendamisega seonduvaid nõudeid. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust. Koja soovitusel lisati seadusesse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
- Jätkus ühinguõiguse revisjon
Justiitsministeeriumi tellimusel valmis ligi 1000-leheküljeline ühinguõiguse analüüs, kus sisaldub hulgaliselt ettepanekuid äriseadustiku muutmiseks. Koja liikmete tagasiside näitas, et ettevõtjate hinnangul puudub praktiline vajadus arvukate muudatuste tegemiseks äriseadustikus. Tegime ministeeriumile ettepaneku minna edasi üksnes nende muudatusettepanekutega, mis aitavad lahendada praktikas esile kerkinud probleeme, mida ei ole lahendanud kohtupraktika ning mida ei ole võimalik muul viisil lahendada kui seaduse muutmise teel. Õigusteoreetiliste ja vähese tähtsusega probleemide lahendamiseks ei ole vaja äriseadustikku muuta.
- Tööregulatsiooni tuleb paindlikumaks teha
Riik tuli 2018. aastal välja ettepanekuga muuta töölepingu seaduses tööaja, kaugtöö ja tähtajalise töölepingu regulatsiooni paindlikumaks. Näiteks tehti ettepanek lubada tähtajalise töölepingu sõlmimist ka mõjuva põhjuseta, lubada tööaja kokku leppimist teatud vahemikuna ning luua iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste, kellele ei kehtiks igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg jms regulatsioon. Toetasime neid ettepanekuid, kuid leidsime, et riik võiks töösuhetes veelgi suuremas mahus paindlikkust lubada.
Muud tegevused
2018. aastal korraldasime kokku ca 100 sündmust 6000 osalejaga. Üle Eesti toimus palju sisukaid koolitusi ja seminare. Jätkuvalt on seoses tööjõupuudusega nõutud personalitööga seotud koolitused ja seminarid. Väga edukad olid välisvärbamise kohtumised, mida teeme koostöös Work in Estoniaga ja kus erinevad Eesti ettevõtted jagavad välisvärbamise kogemusi.
Korraldasime koostöös EASi ja Swedbankiga kaks suurt ekspordikonverentsi, ühe Tallinnas "Made in Estonia" ja teise "Made in South Estonia" Tartus. Konverentsidel esinesid Eesti eksportijad, avaliku sektori esindajad ja poliitikakujundajad. Eesmärk oli tuua kokku avalik- ja erasektor, et ühiselt arutada Eesti ekspordi- ja majanduspoliitika arenguid ning vahetada kogemusi. Konverentside edu kordame ka sellel aastal – "Made in Estonia" toimub juba 2019. aasta 3. aprillil.
Jätkuvalt olid populaarsed ka meie liikmeüritused. Kevadballil Estonia kontserdisaalis osales ligi 500 külalist. Lisaks toimusid traditsioonilised spordisündmused tennise- ja golfiturniir ning Maarjamäe lossis suurejooneline Ärihooaja Avamine ja koja 93. aastapäeva vastuvõtt.
Oled ka sel aastal oodatud meie arvukatele koolitustele ning liikmeüritustele!
