Tulumaks võiks jaotuda nii töökoha kui elukohajärgsele omavalitsusele
Kohalikud omavalitsused ei arenda ettevõtluskeskkonda piisavalt
Kohalike omavalitsuste (KOV) peamiseks tuluallikaks on füüsilise isiku tulumaks, mis 2016. aastal moodustas ca 56 protsenti omavalitsuste tuludest. Paraku on selline osakaal tekitanud olukorra, kus omavalitsused on peamiselt huvitatud vaid sellest, et nende valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Madalam on huvi aga selle vastu, et nende omavalitsuse territooriumil asuksid ka töökohad. Põhjus on selles, et üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Sellest tulenevalt esineb juhtumeid, kus KOV on olnud vastu uute töökohtade loomisele.
Hetkel on Eestis kümneid tuhandeid inimesi, kes elavad ühes, kuid töötavad teises omavalitsuses. Seega läbi pendelrände kasutavad nad mõlema omavalitsuse pakutavaid teenuseid (nt teede, tänavate hooldus ja remont, tänavavalgustus, ühistransport suuremates linnades), kuid maksutulu laekub vaid elukohajärgsele omavalitsusele. Kaubanduskoja ettepanek aitab jagada maksutulu selliste omavalitsuste vahel ausamalt.
Maksutulu jaotamine motiveeriks omavalitsusi töökohtadele mõtlema
Täna laekub kohalikule omavalitsuse üksusele 11,86% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii elukohajärgne omavalitsus kui töökohajärgne omavalitsus saada võrdselt 5,93% füüsilise isiku maksustatavast tulust. Nii tõuseks automaatselt KOV-i tulumaksu laekumine omavalitsuses, kuhu tekib töökohti juurde, sõltumata sellest, kas uutel töökohtadele asub tööle sama KOV-i elanik või mitte. Sellest tingituna võib KOV-il tekkida huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka olemasolevate töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/linnas ei ole piisavalt tööjõudu.
Kaubanduskoja ettepanek ei tõsta kohalike omavalitsuste, töötajate, tööandjate ega valitsussektori halduskoormust. Ühtlasi ei too see kaasa täiendavaid kulusid seoses jõustuva töötamise registri eelnõuga, mille järgi peavad tööandjad kandma töötamise registrisse iga töötaja töö tegemise asukoha. See tähendab, et riigil on peagi olemas ülevaade selle kohta, millises omavalitsuses inimesed töötavad.
Tutvu kaubanduskoja ettepanekuga lähemalt siin: