Väikeettevõtjate ja turismisektori ettevõtjate toetusmeetmed ei ole piisavalt paindlikud

Toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad ja tagama võrdse kohtlemise 
Koja hinnangul ei vasta väikeettevõtjate ja turismisektori ettevõtjate toetusmeetmed täielikult toetusmeetmete üldtingimustele, mille kohaselt peab toetuse eraldamine olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi. Eelkõige tekib küsimus, kas toetused tagavad sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise ning kas toetuse eraldamine on läbipaistev. 

Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kindlakstegemisel jääb ebaselgeks, millistest kriteeriumitest või põhjendustest lähtuvalt on töötatud välja toetuse saamise tingimused. Määrusel puudub ka seletuskiri, mis aitaks meetme tingimusi paremini mõista. 

Kojale teadaolevalt ei ole meetmete väljatöötamisse kaasatud ka ettevõtlusorganisatsioone. Näiteks ei kaasatud kaubanduskoda, kes on Eesti suurim väikeettevõtjaid esindav organisatsioon nende väljatöötamisse. Peame igati mõistlikuks, et toetusmeetmeid töötatakse välja koos ettevõtlusorganisatsioonidega või vähemalt küsitakse ettevõtlusorganisatsioonide tagasisidet plaanitavate meetmete kohta. 

Toetuse saamine on liiga jäik 
Koja hinnangul peaksid toetuse saamise tingimused olema paindlikumad ning koosnema mitmest tingimusest, kusjuures toetuse taotleja ei peaks samal ajal vastama kõikidele tingimustele. Sarnast lahendust on kasutatud näiteks töötasu hüvitise puhul, kus toetuse saaja peab täitma kolmest tingimusest kahte. Selline lahendus aitab paremini tagada ettevõtjate võrdsema kohtlemise, sest ühe tingimuse mittetäitmine ei välista veel toetuse saamist. 

Väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus 
Koja hinnangul võiks väikeettevõtjatele mõeldud toetusmeede olla paindlikum ja sihitum. Kuna meetme sihtrühm on väga suur ning toetuse kogumaht on vaid 10 miljonit eurot, siis tuleks toetust võimaldada eelkõige nendele ettevõtjatele, kellele kriis on avaldanud negatiivsemat mõju. Samuti võiks toetuse eraldamine olla seotud ka varasemalt tasutud tööjõumaksudega sarnaselt turismisektori ettevõtjate toetusmeetmetega. 

Praeguste tingimuste kohaselt võib näiteks väikeettevõtja, kelle eelmise aasta käive oli 21 000 eurot ning kes maksis riigile tööjõumakse 1000 eurot, saada toetust 3000 eurot. Samas väikeettevõtja, kelle käive oli eelmisel aastal näiteks 150 000 eurot ja kelle käive on kriisi ajal vähenenud 95% ning kes on tasunud eelmisel aastal riigile tööjõumakse 10 000 eurot, ei saa toetust. Seega väikeettevõtjad, kes on rohkem panustanud riigieelarvesse ning keda on kriis väga negatiivselt mõjutanud, võivad jääda toetusest ilma. Selliste näidete puhul ei ole meie hinnangul tagatud ettevõtjate võrdne kohtlemine ning aus konkurents. 

Võimalikuks lahenduseks on toetuse sidumine tööjõumaksudega 
Kaubanduskoja hinnangul võiks ka väikeettevõtjatele toetuse maksmise tingimuse siduda eelmisel aastal tasutud tööjõumaksudega. Vältida tuleb olukorda, kus väikeettevõtjale antav toetus on suurem kui eelmisel aastal riigile tasutud tööjõumaksud, kui tegemist ei ole just alustava ettevõttega. 

Samuti võiks suurendada praegust kuni 100 000 eurost käibe piiri, mida ületades ei ole võimalik toetust taotleda. Kuna meetme sihtrühm on väga suur ja toetusmeetme kogueelarva vaid 10 miljonit eurot, siis võiks suurendada ka käibe vähenemise kriteeriumit, mis hetkel on 30%. Muudatuse tulemusena saaksid toetust need ettevõtjad, kelle käivet on kriis kõige rohkem vähendanud. 

Lisaks peame mõistlikuks lahendust, et toetuse saamise tingimusi on praegusest rohkem, kuid ettevõtja ei pea samaaegselt kõiki tingimusi täitma. Näiteks võiksid tingimusteks olla nii käibe suurus, käibe langus kriisi ajal ning riigile tasutud tööjõumaksud. Kui väikeettevõtja täidab kahte tingimust kolmest, võiks tal olla võimalik toetust saada. 

Turismisektori ettevõtjate kahjude osalise hüvitamise toetus 
Turismisektori ettevõtjate toetusmeede on paremini sihitud kui väikeettevõtjate toetusmeede. Samuti on positiivne see, et üheks toetuse taotlemise tingimuseks on riigile tasutud tööjõumaksud. 

Samas võiks ka selle toetusmeetme tingimused olla paindlikumad. Näiteks kui lisada meetmete juurde täiendav tingimus ning näha ette, et ettevõtjad saavad toetust, kui täidavad kolmest kriteeriumist kahte saaksid toetust ka ettevõtjad, kelle käive on üle kolme miljoni euro ja kes praegu ei saa seetõttu toetust taotleda.