15 plaanitavat muudatust Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses

Keda mõjutab?

Muudatused mõjutavad kõiki Eesti ettevõtteid, kelle juures teevad tööd mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse lähetatud töötajad. Eelkõige avaldub mõju ehitussektorile ja töötlevale tööstusele. 

Mis on muudatuste eesmärk?

Muudatuste peamine eesmärk on paremini kaitsta Eestisse lähetatud töötajate õiguseid, kõrvaldada ebamõistlikud kohustused ning tõhustada järelevalvet. Muudatuste abil võtab Eesti üle direktiivi 2018/957.

Mis on olulisemad muudatused?

Uued kohustused Eesti ettevõtetele

• Eelnõu paneb Eesti tellijale (ettevõttele) kohustuse esitada tööinspektsioonile andmed Eestisse lähetatud töötaja lähetuse kohta. Näiteks kui Läti ettevõte lähetab oma töötaja teenuse osutamiseks Eesti tellija juurde, siis peab Eesti ettevõte andma tööinspektsioonile teada lähetatud töötaja tööandja andmed, lähetatud töötaja nime ja isikukoodi, lähetuse kestuse ning lähetuse alguse ja lõpu, Eesti tellija andmed, lähetatud töötaja tegevusala ja töötamise asukoha Eestis. 
• Lisaks tuleb eelnõu kohaselt Eesti tellijal või poolte kokkuleppel Eestisse lähetatud töötaja tööandjal esitada tööinspektsioonile töötaja isikut tõendava dokumendi number. Täna puudub selline kohustus.
• Eelnõu paneb Eesti tellijale või poolte kokkuleppel lähetatud töötaja tööandjale kohustuse teavitada tööinspektsiooni eelnevalt nimetatud andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.
• Eesti tellijal ja Eestisse lähetatud töötaja tööandjal on lubatud kokku leppida, et teavitamiskohustus jääb lähetatud töötaja tööandjale. Praegu on see kohustus tööandjal, mitte Eesti tellijal.
• Eelnõu paneb Eesti kasutajaettevõttele kohustuse teavitada Eestisse lähetatud töötaja tööandjat, kui Eesti ettevõte lähetab töötaja välismaale. Näiteks kui Poola rendiagentuur lähetab töötaja Eesti kasutajaettevõttesse ning Eesti ettevõte lähetab töötaja teenuse osutamiseks Lätti, siis peab Eesti ettevõtte sellest teavitama Poola ettevõtet.

Töötingimuste miinimum

• Praegu peab välisriigi tööandja tagama, et maksab Eestisse lähetatud töötajale vähemalt Eestis kehtestatud töötasu miinimumi. Eelnõu kohaselt tuleb töötasu miinimumi asemel töötajale tagada töötasu. Selle tulemusena võib mõnevõrra laieneda töötasu maksmise kohustus. Näiteks riigipühal töötamise ja öötöö tegemise eest peab tööandja maksma miinimumtasust kõrgemat tasu. Töötasu miinimumi maksmise nõue jääb kehtima lähetatud autoveosektori töötajate suhtes.
• Eelnõu lisab välisriigi tööandjale kohustuse hüvitada Eestisse lähetatud töötajatele siseriikliku töölähetusega seotud kulud (nt sõidukulu, majutuskulu).

Pikaajaline lähetus

• Eelnõu sätestab uued nõuded pikaajalisele lähetusele. Kui töötaja tegelik lähetus kestab Eestis kauem kui 12 kuud, siis on tööandja kohustatud tagama töötajale Eestis kehtivad töötingimused. Kohaldama ei pea töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigusi ja kohustusi ning tööandjapensioni skeemi. Näiteks kui praegu peab lähetatud töötajale olema tema lähetuse saabumise hetkest alates tagatud põhipuhkus vastavalt Eesti õigusele, siis pärast 12 kuu möödumist hakkab talle kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus.
• Kui Eestisse lähetatud töötaja tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestvus.
• Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõte tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi kohaldatakse töötajale pärast 12 kuu möödumist.

Karistused

• Tööinspektsioonil on kohustus teha lähetusega seotud töötingimused kättesaadavaks oma kodulehel. Kui see teave ei ole lihtsalt kättesaadav ning tööandja ei täida minimaalseid töötingimusi, siis tuleb tööinspektsioonil seda karistuse määramisel arvesse võtta ehk tööandja karistust tuleb sellisel juhul vähendada.
• Eelnõu suurendab ka rahatrahve. Kui Eestisse lähetatud töötaja tööandja ei ole järginud Eestis kehtivaid minimaalseid töötingimusi lähetatud töötajatele, siis on füüsilise isiku maksimaalne trahv 1200 eurot ning juriidilisel isikul 32 000 eurot.

Muud muudatused

• Eelnõu kaotab piirangu, mille kohaselt saab teenuse Eesti poolne tellija olla vaid Eesti resident. Eelnõu kohaselt on oluline see, et tellija osutaks teenust Eestis. Näiteks olukorras, kus Eestis lühiajaliselt teenust osutav ettevõte, kes ei ole Eesti resident, kasutab Eestis teenuse osutamiseks Poolast renditud töötajaid, on tegemist Eestisse lähetatud töötajatega, kellele tuleb maksta Eestis sätestatud töötasu.
• Eelnõu kohaselt ei pea töötaja lähetajaks olema vaid tema tööandja, vaid selleks võib olla ka kasutajaettevõte. Näiteks olukorras, kus Poola rendiagentuuri töötaja, kes on renditud Läti kasutajaettevõttele, kes lähetab töötaja Eestisse, on tegemist lähetatud töötajaga ning Poola rendiagentuur vastutab selle eest, et töötaja töötingimused vastaksid Eestis sätestatule.
• Eelnõu lühendab seitsmelt aastalt kolmele aastale perioodi, mille jooksul peale lähetuse lõppu on tööinspektsioonil õigus nõuda lähetatud töötaja tööandjalt lähetuse kohta järelevalveks vajalikke dokumente.
• Direktiivist tulenevaid muudatusi ei kohaldata autoveo sektori suhtes.

Millal plaanitakse muudatused jõustada?

Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2020. aasta 30. juulil. See on kuupäev, millal Eesti peab üle võtma direktiivi (EL) 2018/957.

Anna teada, mida arvad Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. oktoobriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Seejärel saadan ettevõtete tagasiside sotsiaalministeeriumile.