16.01.2020

8 plaanitavat muudatust töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas

Riik plaanib luua Tööinspektsiooni juurde elektroonilise lahenduse, mis aitaks ettevõtetel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid täita efektiivselt ja väiksema halduskoormusega ning sisaldaks lihtsaid juhiseid seaduse täitmiseks. Vaata lähemalt, milliseid lihtsustusi on plaanis teha ning anna teada, mida arvad riigi plaanist.

Keda mõjutab?

  • kõiki tööandjaid
  • töötervishoiuteenuse osutajaid

 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused ettevõtete jaoks?

Riik soovib luua igale ettevõttele töökeskkonna iseteeninduses oma konto, mille kaudu saavad ettevõtted Tööinspektsiooniga suhelda ja kasutada töövahendeid, mis aitavad parandada ettevõtte töökeskkonda. Riik plaanib töökeskkonna iseteenindusse lisada näiteks järgmiseid teenuseid:

  • Töökeskkonna iseteenindus annab ettevõttele ülevaate erinevate kohustuslike ohutusalaste tegevuste täitmisest või mittetäitmisest. Näiteks kui ettevõte on määranud töökeskkonnaspetsialisti, kuid puudub esmaabiandja, siis on see ettevõttele näha iseteenindusest.
  • Ettevõttel avaneb võimalus panna töökeskkonna iseteeninduses paika erinevad tööohutusega tegelevad rollid ettevõttes (nt töökeskkonnaspetsialist, esmaabiandja, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu, tuleohutuse eest vastutav isik).
  • Riik soovib panna ettevõttele kohustuse esitada töökeskkonna riskianalüüs tööinspektsioonile. Riskianalüüsi koostamise lihtsustamiseks arendab riik riskianalüüsi töövahendit, mille abil saab ettevõte hinnata oma töökeskkonna ohtusid. Süsteem pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ja talle moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamiseks. Jätkuvalt on tööandjal võimalik valida, kuidas ta töökeskkonna riskianalüüsi läbi viib – kas teeb seda ise või tellib väliselt teenuseosutajalt. Ettevõte võib teha töökeskkonna riskianalüüsi ka muud meetodit kasutades kui loodava riskianalüüsi töövahendi abil, kuid sellisel juhul tuleb riskianalüüs eraldi töökeskkonna iseteenindusse üles laadida. Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollib tööinspektsioon siis, kui ettevõte satub järelevalve valimisse.
  • Riik plaanib iseteenindusse luua ka töötajate juhendamist võimaldavat teenust, mis võimaldab viia juhendamisi läbi elektrooniliselt, neid automaatselt registreerides ja nende üle arvestust pidades.
  • Lisaks soovib riik ettevõtete iseteenindusse luua tervisekontrollide elektroonilist haldamist võimaldavat teenust ja tööõnnetuste ning kutsehaigestumiste elektroonilise uurimise teenust.
  • Töökeskkonna iseteenindus hakkab teavitama ettevõtteid töökeskkonna nõuetest ja nende täitmise hetkeseisust. Näiteks kui ettevõttesse tuleb uus töötaja, tuletab iseteenindus tööandjale meelde, et uus töötaja tuleks juhendada kuni töötaja on juhendatud. Samuti tuletab süsteem ettevõttele meelde, kui töötajal on aeg minna tervisekontrolli.
  • Töökeskkonna iseteenindus võimaldab ka lühendada tööinspektori kontrollile kuluvat aega ettevõttes. Näiteks ei pea tööinspektor kontrollima paberdokumentidest, kes on ettevõttes töökeskkonnaspetsialist või esmaabiandja. Samuti on võimalik ettevõttel enne kontrolli algust saata tööinspektorile olulisi töökeskkonna või töösuhetega seotud dokumente, millega tööinspektor ei pea ettevõttes kohapeal tutvuma.
  • Riik plaanib luua ka kirjalikku hoiatusmenetlust juhtudeks, kui ettevõte eirab teatud tüüpi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

 

Millal jõustuvad muudatused?

Töökeskkonnaga seotud õigusaktide muudatuste eelnõu valmib ministeeriumi esialgse plaani kohaselt selle aasta esimeses või teises kvartalis. Muudatused jõustuvad praeguse kava kohaselt 2021. aasta 1. jaanuaril. 

 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Võite välja tuua ka muid probleeme ja ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, mida eelnev ülevaade ei puudutanud. Tagasisidet ootan hiljemalt 29. jaanuariks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Seejärel saadan ettevõtete tagasiside sotsiaalministeeriumile.

Loe lisaks:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse plaanitavad muudatused (.pdf)
0