13.03.2020
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest käibemaksuseaduses
Rahandusministeerium on koostanud eelnõu, mille abil soovitakse vähendada käibemaksuga seotud halduskoormust nende ettevõtete jaoks, kes osutavad teenust või müüvad veebipoe kaudu kaupa teiste ELi riikide mittemaksukohustulastele. Lisaks näeb eelnõu ette võimaluse vähendada ettevõtte maksukohustust seoses tasumata jäetud arvetega.
Keda mõjutab?
- veebipoode, kes müüvad kaupa teiste ELi riikide mittemaksukohustulastele (nt tarbijatele)
- ettevõtteid, kes osutavad teenust teise liikmesriigi mittemaksukohustuslastele
- postioperaatoreid ja kullerteenuse osutajaid
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on käibemaksukohustuste lihtsustamine piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks ja võrdse kohtlemise tagamine Eesti ettevõtjatele võrreldes ettevõtlusega tegelevate ühendusevälise riigi isikutega.
Mis on olulisemad muudatused?
1) Ühendusesisese kaugmüügi maksustamine
- Kaugmüügiga tegelev Eesti ettevõtja peab edaspidi deklareerima ja tasuma teistesse liikmesriikidesse mittemaksukohustuslastele võõrandatud kaupadelt arvestatud käibemaksu Eestis kuni kaugmüügi piirmäär 10 000 eurot on ületatud.
- Kui piirmäär on ületatud, siis tuleb kaugmüügiga tegeleval ettevõtjal tasuda teistesse liikmesriikidesse mittemaksukohustuslastele võõrandatud kaupadelt tasumisele kuuluv käibemaks sihtliikmesriigis.
- Ettevõtja peab teistes liikmesriikides maksukohustuse täitmiseks kas ennast registreerima sihtliikmesriikides maksukohustuslasena või kasutama selleks käibemaksuseaduse §-s 43 sätestatud erikorda ja deklareerima teises liikmesriigis tekkiv maksukohustus Eestis ning tasuma käibemaksusumma Eesti maksuhaldurile, kes edastab selle vastava liikmesriigi maksuhaldurile.
2) Teise liikmesriigi mittemaksukohuslasele osutatud teenuse maksustamine
- Teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele teenust osutavad ettevõtjad saavad õiguse teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks kasutada lihtsustust ehk käibemaksuseaduse §-s 43 sätestatud erikorda. See tähendab, et neil tekib võimalus deklareerida ja tasuda teises liikmesriigis tekkiv maksukohustus Eesti maksuhaldurile, kes edastab vastava käibemaksusumma teise liikmesriigi maksuhaldurile. Kehtiva seaduse alusel on võimalus sellist erikorda kasutada üksnes elektroonilise side teenust ja elektrooniliselt osutatavat teenust osutatavatel ettevõtjatel, kuid eelnõu laiendab seda võimalust ka muudele teenustele.
3) Käibemaksu korrigeerimine arve tasumata jätmise korral
- Eelnõu kehtestab tingimused, mille täitmisel on maksukohustuslasel õigus osaliselt või täielikult kauba või teenuse eest esitatud tasumata jäetud arvet käsitada maksuarvestuses kui nn lootusetut võlga ja vähendada on maksukohustust.
4) Väikese väärtusega kaupade maksuvabastuse kaotamine
- Eelnõu kaotab ühendusevälisest riigist imporditud väikese väärtusega kaupade (kuni 22 eurot) maksuvabastuse.
- Selleks, et kauba mittemaksukohustuslastest saajad ei peaks oma ühendusevälisest riigist tellitud kaubasaadetise kohta esitama tollideklaratsiooni ega tasuma tollile impordikäibemaksu, siis sellise kauba müüjad saavad õiguse rakendada erikorda, kogudes kauba tellijalt tellimuse eest tasumisel ka Eestisse kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu osa ning deklareerides selle kuupõhiselt maksuhaldurile.
- Kui kauba saatja ei soovi rakendada imporditud kauba kaugmüügi erikorda, siis näeb eelnõu ette väikese väärtusega kaubasaadetisele lihtsustatud korras impordikäibemaksu tasumise erikorra. Sellisel juhul on võimalus kauba saajal tasuda importimisel tasumisele kuuluv käibemaks nt postioperaatorile või kullerteenuse osutajale, kes kauba saaja eest deklareerib kauba ja tasub sellelt arvestatud impordikäibemaksu maksuhaldurile.
Millal jõustuvad muudatused?
Riik plaanib muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest käibemaksuseaduses. Tagasisidet ootan hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Seejärel saadan ettevõtete tagasiside rahandusministeeriumile.