Avalda arvamust äriseadustiku plaanitavate muudatuste kohta

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad kõige rohkem osaühinguid, kuid muudatused avaldavad mõju ka näiteks aktsiaseltsidele ja teistele äriühingutele, FIE-dele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Millised on olulisemad muudatused?

Osanike nimekirja pidamine

• Eelnõu kohaselt hakkab üldreeglina osanike nimekirja pidama juhatuse asemel äriregister (eelnõu § 88 p 47).
• Osanike nimekirjas toimunud muudatuse kohta tuleb äriregistrile esitada avaldus. Avalduse võib esitada juhatus või ka osanik, keda muudatus puudutab (eelnõu § 88 p 48).
• Eelnõu kohaselt tuleb osa võõrandamise või pantimise tulemusena toimunud osanike nimekirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks esitatavale avaldusele lisada Eesti notari tõestatud osa omandamise või pandiõigusega koormamise tunnistus, mille väljastamisel kontrollib notar tõestamisseaduses sätestatud korras muudatuse aluseks oleva käsutustehingu toimumist ning kehtivust (eelnõu § 86, § 88 p 49).
• Eelnõu võimaldab osanike nimekirja kanda vastuväite osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks (eelnõu § 88 p 49).
• Senised äritoimikus sisaldunud osanike andmed tõstab riik registrikaardi andmeteks. Juriidilised isikud ei pea osanike andmeid uuesti äriregistrile esitama (eelnõu § 64).
• Osaühingu juhatus jääb edaspidi osanike nimekirja pidajaks üksnes olukorras, kus osaühing loobub põhikirjas osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest (eelnõu § 88 p 36 ja 37).
• Kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris, siis on osanike nimekirja pidajaks Eesti väärtpaberite registri pidaja (eelnõu § 88 p 51).

Osanike andmete usaldusväärsus

• Eelnõu muudab osaühingu osanike andmed äriregistri kande andmeteks. See tähendab, et edaspidi on osanike andmetel äriregistris üldreeglina õiguslik tähendus ja neil on avalik usaldatavus. Seega tekib muudatuste jõustumisel kontrollitud andmetega nimekiri osaühingu osanikest ning neile kuuluvatest osadest. Täna on osanike andmed avalikult äriregistrist kättesaadavad, kuid tegemist on üksnes informatiivsete andmetega, millel ei ole õiguslikku tähendust. Muudatuse peamine eesmärk on tagada õiguskindlus osadega tehingute tegemisel.
• Eelnõu lubab edaspidi osa heauskset omandamist (eelnõu § 88 p 49). Kui isik omandab tehinguga osa või õiguse osale, tuginedes äriregistrisse osaniku ja talle kuuluva osa kohta kantud andmetele, loetakse äriregistrisse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui andmete õigsuse vastu on äriregistrisse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et äriregistrisse kantud andmed on ebaõiged. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole osa heauskne omandamine üldjuhul võimalik ja äriseadustik vastavasisulist eriregulatsiooni ei sisalda.
• Osanike andmed ei muutu äriregistri kanneteks, kui osaühing kaldub põhikirjaga kõrvale osa võõrandamise vorminõudest või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Nimetatud juhtudel jääb kehtima tänane kord ning eelnõu ei näe nendeks juhtudeks ette muudatusi.

Osa võõrandamise vorminõue

• Eelnõu muudab osa võõrandamise käsutustehingu vorminõuet selliselt, et lisaks seni seaduses ette nähtud notariaalse tõestamise vormile on lubatud ka notariaalne kinnitamine (allkirja tõestus) ning elektrooniline vorm (digitaalne allkirjastamine) (eelnõu § 88 p 32).
• Eelnõu teeb sama muudatuse ka osa pantimise käsutustehingule kehtiva vorminõude osas (eelnõu § 88 p 40).
• Endiselt jääb kehtima äriseadustiku § 149 lg-st 6 tulenev põhimõte, et teatud eelduste täitmisel saab osaühing põhikirjaga kalduda kõrvale seaduses sätestatud vorminõudest.
• Eelnevad muudatused ei mõjuta ka olukorda, kus osad on registreeritud väärtpaberite registris.

Netovara nõue

• Eelnõu jätab äriseadustikust välja nõude, et osaühingu netovara (omakapital) peab olema vähemalt sama suur, kui on seaduses sätestatud minimaalne osaühingu osakapitali suurus (eelnõu § 88 p 42). Eelnõu teeb sama muudatuse ka aktsiaseltsi netovara osas (eelnõu § 88 p 76).

Majandusaasta aruandega seonduvad muudatused

• Eelnõu näeb ette, et kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega (eelnõu § 88 p 45). Eelnõu teeb sama muudatuse ka aktsiaseltside osas (eelnõu § 88 p 80).
• Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, on majandusaasta aruande esitamise kohustus nõukogu puudumisel enamus- või ainuosanikuga osaühingu osanikel (eelnõu § 88 p 46). See tähendab, et igalt väikeosanikult ei saa nõuda majandusaasta aruande esitamist.
• Eelnõu lubab Tartu Maakohtu registriosakonnal määrata majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmisel trahv ka osaühingu osanikele, kui neil oli kohustus majandusaasta aruanne ühingu nimel esitada, kuid nad on jätnud selle tähtaegselt tegemata (eelnõu § 53). Täna puudub seadusest selline võimalus.
• Eelnõu näeb ette, et kui juriidiline isik ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Kui juriidiline isik ei esita ka registripidaja määratud tähtaja jooksul aruannet ja seaduses ette nähtud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast on möödas vähemalt kolm kuud, võib teatud eelduste täidetuse korral juriidilise isiku registrist kustutada. Esimeseks eelduseks on kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus või äriregistris vara puudumine. Teise eeldusena ei tohi juriidiline isik osaleda poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses ega täitemenetluses. Kolmandaks eelduseks on, et registrist kustutamisele ei ole vastu Maksu- ja Tolliamet, töövaidluskomisjon ega tarbijavaidluste komisjon (eelnõu § 57).

Üksnes osaühinguga seotud muudatused

• Eelnõu kaotab nõude, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot (eelnõu § 88 p 14). Kuna äriseadustiku kohaselt on osa minimaalne nimiväärtus üks sent, saab osaühingu minimaalne osakapital edaspidi olla minimaalselt üks sent.
• Eelnõu kaotab võimaluse asutada osaühing sissemakseid tasumata (eelnõu § 88 p 16). See muudatus on tingitud osaühingu miinimumkapitali nõude kaotamisest. Sissemakseta asutatud osaühingutega seoses ei ole kavandatud kehtestada olulisi muutusi ja kõik nendega seonduv jääb kehtima. See tähendab, et kokkulepitud sissemaksete tasumise tingimused jäävad endiseks, samuti kehtivad neile jätkuvalt piirangud, mida seadus seni ette nägi (nt keeld suurendada või vähendada osakapitali või teha osanikele väljamakseid, kuni kõik sissemaksed on täielikult tasutud). Ainuke muudatus on see, et sissemakseta asutatud osaühingutel kaob keeld tasaarvestada osakapitali sissemakseid osaniku nõudega osaühingu vastu (eelnõu § 88 p 90). Seega võib edaspidi sissemakse tasaarvestada dividendiga.
• Eelnõu tühistab nõude, et teatud juhtudel peab osaühingu mitterahalise sissemakse hindamist kontrollima audiitor (eelnõu § 88 p 16). Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt sissemakse tegemiseks kohustatud isikuga. Edaspidi peab mitterahalise sissemakse hindamist kontrollima audiitor üksnes aktsiaseltside puhul.
• Eelnõu välistab likvideeritava osaühingu vara jaotamise ajalise (2 kuu pikkune) piirangu, mis seondub lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisega, kohaldumise osaühingule, millel on üksnes üks osanik või millel lisaks osanikule on osanikuks osaühing ise (eelnõu § 88 p 64).

Äriregistriga seotud muudatused

• Eelnõu üheks peamiseks muudatuseks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registritega seotud regulatsiooni ühtlustamine. Eelnõu kohaselt kohaldub edaspidi kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele äriregistri reeglid ning kaovad põhjendamatud erinevused eraõiguslike juriidiliste isikute registrimenetluses. Ühtsed reeglid hakkavad sisalduma äriregistri seaduses. Äriühingute jaoks ei too see kaasa olulisi muudatusi.
• Eelnõu annab juriidilistele isikutele võimaluse taotleda registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Kindlal kuupäeval kande tegemise taotlemiseks peab eelnõu olema mõjuv põhjus, milleks võib olla näiteks vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval. Kande soovitud kuupäev võib olla ajavahemikus kuni kuus kuud alates kandeavalduse esitamise kuupäevast. Avalduse kindlal kuupäeval kande tegemiseks saab esitada üksnes andmete muutmise kohta, mitte esmakandeavaldust (eelnõu § 38).
• Eelnõu loob võimaluse taotleda äriregistrisse vastuväite kandmist juriidiliste isikute registrikaardi andmete ebaõigsuse kohta. Kavandatava muudatuse kohaselt võib isiku taotlusel, kelle õigusi ebaõige registrikanne rikub, kanda ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks äriregistrisse vastava kande juurde vastuväite, milles märgitakse, kes ja mis alusel on kande vaidlustanud. Sellise vastuväitega saab edaspidi välistada kolmandate isikute tuginemise registriandmetele (nt juhatuse esindusõigusele tuginemine) ja leevendada sellest tulenevat kahjulike tehingute tegemise riski (eelnõu § 29 lg 3, § 83 p 3, § 87 p 3, § 88 p 49).
• Eelnõu annab Tartu Maakohtu registriosakonnale õiguse teha juriidilise isiku kohta äriregistrisse märge raskuste kohta juriidilise isikuga kontakteerumisel, kui registripidajal ei õnnestu juriidilise isiku enda esitatud kontaktandmeid kasutades juriidilise isikuga kontakteeruda (eelnõu § 51).
• Eelnõu annab võimaluse Tartu Maakohtu registriosakonnale tuua äriregistris juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku juures välja tema suhtes tehtud trahvimääruste info, kui ühele füüsilisele isikule on teinud registripidaja vähemalt 10 trahvimäärust (eelnõu § 52). Muudatus täidab hoiatavat funktsiooni ja annab infot kolmandatele isikutele.
• Eelnõu kohaselt võib eestikeelsed dokumendid esitada äriregistrile ka koos võõrkeelse tõlkega. Äriregister avalikustab juriidilise isiku soovil dokumendid lisaks eesti keelele ka võõrkeelsena (eelnõu § 8 lg 3). Hetkel puudub selline võimalus.

Muud juriidiliste isikutega seotud muudatused

• Kehtiva regulatsiooni järgi võib juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitada ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Sellise nõudega võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist üksnes juriidilisele isikule, mitte aga endale. Eelnõu näeb ette võlausaldajale, kes kannab kulud ja võtab riskid, õiguse nõuda hüvitise saamist ka endale (eelnõu § 84 p 1, § 88 p 52 ja 79).
• Eelnõu näeb ette, et juriidilise isiku taotlusel võib likvideerimismenetlust läbi viimata registrist kustutatud juriidilise isiku kande registris tegevuse jätkamiseks taastada kolme aasta jooksul kustutamisest arvates (eelnõu § 57). Seega võimaldab kavandatud muudatus paindlikult oma tegevust jätkata neil juriidilistel isikutel, kes seda tegelikult ka soovivad. Selleks tuleb esitada registripidajale vastav taotlus koos puuduvate majandusaasta aruannetega ja maksta riigilõiv. Registrikande saab taastada nii tegevuse jätkamise eesmärgil kui ka likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
• Eelnõu võimaldab lihtsustatult registrist kustutada need juriidilised isikud, kes ei ole üldse tegevust alustanud ja kelle puhul ei ole seetõttu vajalik tavapärane lõpetamise ja likvideerimise protseduur. Juriidilise isiku taotluse alusel võib registripidaja ta registrist kustutada suuremalt osalt samadel eeldustel, mis majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu kustutamise puhul (eelnõu § 59).
• Eelnõu näeb ette, et juriidilisest isikust võlgnikku ei kustutata äriregistrist, kui võlgnik osaleb menetlusosalisena mõnes kohtumenetluses või vahekohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust (eelnõu § 79 p 1, § 84 p 4).

Kontsernid

• Eelnõu näeb ette uued reeglid kontsernide jaoks. Eelkõige puudutavad muudatused kontserni juhtimist, emaettevõtja vastutust ja tütarettevõtja juhatuse liikme vastutust (eelnõu § 88 p 2).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt kolmes etapis.

• Üldine jõustumistähtaeg on 2023. aasta 31. jaanuaril.
• Osanike nimekirja pidamisega seonduvad muudatused ja vastuväidete kandmine registrikaardile jõustuvad 2023. aasta 1. septembril.
• Kindlal kuupäeval kande tegemisega seonduvad muudatused jõustuvad 2024. aasta 1.märtsil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. juuniks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.