Avalda arvamust autoveoseaduse plaanitavate muudatuste kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu muudab autoveoseadust, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust, liiklusseadust ja ühistranspordiseadust, et viia need vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega. Autoveoseaduse, ühistranspordiseaduse ja liiklusseaduse muudatused on seotud määrusega (EL) 2020/1055 ning Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused on seotud direktiivi (EL) 2020/1057 ülevõtmisega.

Keda peamiselt mõjutab?
Muudatused puudutavad eelkõige autoveosektori ettevõtjaid.

Mis on olulisemad muudatused?
Autoveoseaduse muudatused:

1) Ühenduse tegevusloa kohustus

• Eelnõu näeb ette, et edaspidi on tasuline rahvusvaheline veosevedu ilma kehtiva ühenduse tegevusloata ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui ettevõtja korraldab sellist vedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 2,5 tonni (eelnõu § 1 punkt 2).
• Hetkel kehtib üle Euroopa Liidu nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga on hõlmatud tasuline veosevedu, mida korraldatakse üle 3,5 tonni lubatud täismassiga auto või autorongiga.
• Muudatus mõjutab Eesti vedajaid, kes korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2,5 tonni kuni 3,5 tonni lubatud täismassiga auto või autorongiga ning Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi vedajaid, kes korraldavad kirjeldatud auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või kabotaažvedu Eestis. Muudatus ei puuduta kolmandate riikide vedajaid.
• Tegevusloa taotlemisega seotud kulu on ettevõtja jaoks ca 800 eurot (riigilõiv, veokorraldusjuhi koolitus), kui ettevõtja kasutuses on üks eelpool kirjeldatud auto.
• Muudatus on seotud määrusega 2020/1055 (artikkel 2 punkt 1 alapunkt b).

2) Vedaja tegevjuhi hea maine

• Eelnõu kohaselt peab tegevusloa taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isikul ehk tegevjuhil olema nii tegevusloa taotlemisel kui ka tegevusloa kehtivuse ajal hea maine (eelnõu § 1 punktid 6-8).
• Hetkel kehtib hea maine nõue tegevusloa taotleja ja vedaja suhtes, kuid mitte tegevjuhi osas.
• Tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja karistusregistrist.
• Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte.
• Muudatuse tegemise vajadus tuleneb määrusest 2020/1055 (artikkel 1 punkt 4a alapunkt i).

3) Veose saatja, ekspedeerija ja töövõtja vastutus

• Eelnõu näeb ette, et töövõtja peab veoseveo tellimisel kontrollima, et veoseveo korraldajal, kellega veoleping sõlmitakse, on tegevusluba või tal on õigus veoseveo tegevusalal tegutseda (eelnõu § 1 punkt 5). Hetkel on see kohustus üksnes veose saatjal või ekspedeerijal.
• Eelnõu kehtestab rahatrahvi veose saatjale, ekspedeerijale ja töövõtjale nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimise eest. Kui veose saatja, ekspedeerija või töövõtja tellib tasulise veoseveo või kabotaažveo ettevõtjalt, kellel puudub veoseveo tegevusluba, tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või kabotaažvedu korraldada, siis on rahatrahv eelnõu kohaselt kuni 200 trahviühikut ning kui selle teo paneb toime juriidiline isik, siis on trahv 13 000 eurot (eelnõu § 1 punkt 25).
• Rahatrahvi kehtestamise vajadus tuleneb määrusest 2020/1055 (artikkel 2 punkt 7).

4) Veodokumendi miinimumnõuded

• Eelnõu kehtestab miinimumandmed, mis peavad igale veodokumendile olema kantud. Edaspidi peavad veodokumendil olema vähemalt järgmised andmed: veose saatja nimi ja aadress, Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress, veose saaja nimi ja aadress, veose pealelaadimise koht ja kuupäev, veose mahalaadimise koht, veose üldkasutatav nimetus ning veose brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes (eelnõu § 1 punkt 20).

5) Vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine majandustegevuse registrisse

• Määrus 2020/1055 (artikkel 1 punkt 12a alapunkt ii) kohustab Eestit kandma vedajate riiklikusse registrisse vedaja juures töötavate inimeste arvu ning nendele andmetele tuleb tagada juurdepääs vedaja asutamisriigi järelevalveasutustele ja üle Euroopa Liidu teedel järelevalvet teostavatele ametnikele. Kuna Eestis on töötajate arv olemas maksu- ja tolliameti töötamise registris, siis ei tule ettevõtjatele täiendavat kohustust. Ettevõtja töötajate arv 31. detsembri seisuga lisatakse majandustegevuse registrisse töötamise registrist (eelnõu § 1 punkt 22).

Ühistranspordiseaduse muudatused:

• Eelnõu kohaselt peab tegevusloa taotlejat või omajat juhtima õigustatud isikul ehk tegevjuhil olema nii tegevusloa taotlemisel kui ka tegevusloa kehtivuse ajal hea maine (eelnõu § 1 punktid 6-8). Tegevjuhi hea maine kontrollimine hakkab edaspidi toimuma sarnaselt tegevusloa taotleja või omaja hea maine kontrollimisega. Hetkel kehtib hea maine nõue tegevusloa taotleja ja omaja, kuid mitte tegevjuhi osas.
• Eelnõu paneb ühenduse tegevusloa taotlejale kohustuse esitada tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi (eelnõu § 4 punkt 5). Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tuleb lisaks nimele esitada tegevjuhi isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress).
• Eelnõu kohaselt peab majandustegevuse registris olema vedaja juures töötavate inimeste arv iga aasta 31. detsembri seisuga (eelnõu § 4 punkt 7). Kuna töötajate arv on olemas maksu- ja tolliameti töötamise registris, siis ei tule ettevõtjatele neid andmeid uuesti majandustegevuse registrisse esitada.

Eestisse lähetatud töötajate seaduse muudatused:

• Eelnõu näeb ette, et üldreeglina on tööandjal kohustus tagada Eestisse lähetatud autojuhile järgmised Eestis kehtestatud töötingimused: tööaeg, puhkeaeg, töötasu ja ületunnitöö hüvitamine, põhipuhkuse kestus, võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, renditöö tingimused, töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine (eelnõu § 2 punkt 4). Minimaalseid töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest. Hetkel on tööandjal kohustus lähetatud autoveosektori töötajale tagada ainult Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
• Eelnõu näeb siiski ette, et teatud juhtudel kehtivad sõidukijuhi lähetamisel Eestisse teatud erisused. Näiteks ei kehti lähetamist käsitlevad reeglid transiitveo korral. Transiitveo puhul läbib sõidukijuht riiki ilma kaupa peale või maha laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata ning seetõttu ei ole sõidukijuhi tegevuse ja läbitud liikmesriigi vahel olulist seost. Lisaks ei kohaldada seadusest tulenevaid nõudeid näiteks kahepoolsele veole (eelnõu § 2 punkt 2).
• Eelnõu lisab tööandjale kohustuse teavitada Eestisse lähetatud sõidukijuhti lähetamisega seotud õigustest ja kohustustest (eelnõu § 2 punkt 5). Juhendamine peab hõlmama seda, millal kuulub juht lähetusreeglite alla ja millal mitte, ning milliseid dokumente peab lähetuse ajal kaasas kandma.
• Eelnõu paneb Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandjale kohutuse esitada tööinspektsioonile lähetusdeklaratsiooni (eelnõu § 2 punkt 6).

• Eestisse lähetatud töötajate seaduse muudatused mõjutavad Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi rahvusvahelisi autoveoettevõtjat, kes lähetab sõidukijuhi Eestisse.
• Muudatused on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1057 ülevõtmisega Eesti õigusesse.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2022. aasta 2. veebruaril.

Anna teada, mida arvad autoveoseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. juuniks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.