Avalda arvamust Euroopa Liidu tarbijate rohepöörde võimestamise direktiivi ettepaneku kohta
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärgiks on edendada Euroopa Liidu puhta ja keskkonnahoidliku ringmajanduse plaani täitmist. Lisaks on eesmärgiks aidata kaasa kestlikumale tarbimisele, aidates seadusandluse abiga teha tarbijatel teadlikumaid ostuotsuseid.
Keda muudatused mõjutavad?
Kõiki ettevõtteid, kes müüvad tarbijatele kaupu või teenuseid.
Mida plaanitakse teha?
Ebaausate kaubandustavade direktiiviga seotud muudatused:
- Muudatusettepaneku kohaselt lisandub ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) lisas I olevasse ebaausate kaubandustavade nimekirja (nn must nimekiri) täiendavalt 10 kaubandustava, mis on seotud nn rohepesu ja enneaegse vananemisega (vt direktiivi ettepaneku lisa). Mõned näited:
- Edaspidi on eksitav ökomärgiste või muude kestlikkusmärgiste esitamine, kui märgis ei põhine sertifitseeritud või riigi poolt tagatud süsteemil.
- Eksitav on ka üldise keskkonnaväiteesitamine (nt keskkonnasõbralik või süsinikuneutraalne toode), kui ettevõtja ei suuda tõendada väite tõesust.
- Lisaks on ettepaneku kohaselt edaspidi eksitav ka keskkonnaväide kogu toote kohta, kui see puudutab tegelikult ainult toote teatavat aspekti (nt on tootel kirjutatud, et see on valmistatud 95% taaskasutatud materjalidest, kuigi tegelikult on vaid 15 % toote materjalidest taaskasutatud või hoopis ainult toote pakend).
- Edaspidi on eksitav ka väide, et kaubal on teatav vastupidavus kasutusaja või -intensiivsuse seisukohast, kui see nii ei ole (nt reklaamis väidetakse, et printer peab vastu 1 000 000 lehe printimise ajaperioodi, aga tegelikult peab vastu vaid 500 000 lehe printimisele).
- Lisaks ei tohi jätta tarbijat teavitamata, kui tarkvarauuendus mõjutab negatiivselt kauba või selle mingite funktsioonide kasutamist (nt mobiiltelefoni tarkvara uuendamisega koos piiratakse telefoni aku vastupidavust).
- Muudatusettepaneku kohaselt ei tohi väita, et toodet saab parandada, kui tegelikult seda teha ei saa (nt föön või triikraud, mis on disainitud nii, et neid ei saa remondiks lahti võtta).
Tarbija õiguste direktiiviga seotud muudatused:
- Komisjon on teinud ettepaneku tarbija õiguste direktiivi (2011/83/EL) artikli 5 lõikesse 1 lisada 6 täiendava teabe kirjet, mis tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist (ostu sooritamist) esitada (vt direktiivi ettepaneku artikkel 2 p 2).
- Muuhulgas on kauplejal ettepaneku jõustumisel kohustus esitada tarbijale teave igat liiki kaupade puhul kaupu hõlmava enam kui kaheaastase kestusega vastupidavusega seotud müügigarantii (ei ole seadusest tulenev garantii) olemasolu ja kestvuse kohta. Hetkel kehtiv tarbijaõiguste direktiiv näeb ette, et kauplejad peavad andma tarbijatele teavet garantiitingimuste kohta, kuid puudub nõue esitada teavet vastupidavusega seotud müügigarantii puudumise osas.
- Energiat tarbivate toodete puhul, millel tootja ei paku müügigarantiid, tuleb aga tarbijale edaspidi teatavaks teha müügigarantii puudumine.
- Ettepaneku kohaselt tuleb kauplejal teavitada tarbijat ajavahemikust, mille jooksul pakutakse tarbijale digielementidega kaupadele (nt mobiiltelefon), digitaalsele infosisule ja digiteenuste puhul (nt raamatupidamisprogramm) tarkvarauuendusi, kui tootja on selle teabe teinud kättesaadavaks.
- Lisaks peab kaupleja muudatuste jõustumisel teavitama tarbijat toote parandatavusest EL-I õigusaktidega sätestatud parandatavuse hinde kaudu või kui see puudub, siis tuleb esitada muu asjakohane remonditeave (nt varuosade kättesaadavus ja tellimise kord), mis tootja on kauplejale kättesaadavaks teinud.
Millal muudatused jõustuvad?
Ettepanekust ei selgu, millal on plaan direktiiv vastu võtta, kuid vastuvõtmise järgselt jõustub direktiiv kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid, sh Eesti peab hakkama direktiivi norme kohaldama 24 kuud pärast direktiivi vastu võtmist.
Anna teada, mida arvad komisjoni ettepanekust muuta ebaausate kaubandustavade ja tarbija õiguste direktiive. Tagasisidet ootan hiljemalt 3. juuniks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes koostab Eesti seisukohad komisjonile.