09.05.2022
Avalda arvamust Euroopa Liidu tööstusheite direktiivi muutmise ning uue tööstusheite portaali loomise määruse kohta
Euroopa komisjon on välja tulnud tööstusheite direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse muutmiste ettepanekutega. Tööstusheite direktiivis on muuhulgas plaanis täiendada mitmeid direktiiviga hõlmatud tegevusvaldkondi, näiteks lisandub veisekasvatus ning see tähendab, et ettevõtted peavad saama käitise kasutamiseks vastava loa.
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse muutmise ettepaneku kohaselt asendatakse hetkel kehtiv määrus uue määrusega, mille alusel hakkab toimima uus elektrooniline tööstusheite portaal.
Anna hiljemalt 27. maiks meile teada, mida arvad tööstusheite direktiivi muutmise ning uue tööstusheite portaali loomise määruse plaanist.
Mis on muudatuste eesmärk?
- Tööstusheite direktiivi 2010/75/EL muutmise eesmärgiks on toetada Euroopa roheleppe eesmärkide nagu süsinikuneutraalsus, saastevaba keskkond ja ringmajandus saavutamist. Lisaks on eesmärgiks vältida, vähendada ja võimalusel likvideerida tööstusvaldkondade poolt põhjustatud saaste ning kaitsta elukeskkonda ja inimeste tervist.
- Tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise ja tööstusheite portaali loomise määruse kehtestamise eesmärk on sarnaselt tööstusheite direktiiviga toetada Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamist. Lisaks on eesmärgiks tagada, et määrus hõlmab kõiki asjakohaseid saasteaineid ning uues registris sisalduvad andmed on paremini võrreldavad ja avalikkusele kättesaadavamad kui hetkel kehtiva registri puhul.
Keda muudatused mõjutavad?
Kõik tööstusheite direktiivi lisas I välja toodud valdkondades tegutsevad ettevõtted, sealhulgas:
- metalliettevõtjad
- farmaatsiaettevõtted
- kodulindude ja sigade ja veiste kasvatajad
- keemiatööstus
- energeetikatööstus
- liitiumioonakude tootjad ja komplekteerijad
- jäätmekäitlusettevõtted
Mida plaanitakse teha?
Tööstusheite direktiiviga seotud muudatused:
- Muudatusettepaneku kohaselt lisandub direktiivi lisasse I mitmeid tegevusalasid ehk laieneb direktiivi kohaldamisala. Näiteks on plaanis täiendada lisa I mustmetallide töötlemise tegevusaladega nagu külmvaltspinkide käitamine võimsusega üle 10 tonni toorterast tunnis ning traadi tõmbamine üle 2 tonni toorterast tunnis. Samuti lisanduvad ettepaneku kohaselt mitte energeetiliste maavarade kaevandamise ja rikastamise valdkonda tööstuslike maavarade (näiteks kips, väävel ja grafiit), aga ka mitmete metallimaakide (näiteks tina, liitium, boksiit, nikkel) kaevandamine ning rikastamine (vt direktiivi ettepaneku lisa I).
- Direktiivile lisatava uue artikli 14a kohaselt peavad kõik direktiivi lisas I toodud tegevusalade käitlejad kehtestama ja rakendama oma ettevõttes keskkonnajuhtimissüsteemi, mis peab olema kooskõlas parima võimaliku tehnika järeldustega ehk PVT-järeldustega (tegemist on tegevusvaldkondades kasutavate parimaid võimalikke tehnikaid ja arenguid käsitleva dokumendi järeldused). Ettepaneku järgi peab keskkonnajuhtimissüsteem sisaldama muuhulgas jäätmetekke vältimist, vee säästlikku kasutamist, , käitises kasutatavate ohtlike ainete nimekirja ja nende kasutamise riskianalüüsi ja ringmajanduse ning kliimaneutraalsuse saavutamise meetmeid (vt direktiivi ettepaneku lk 39-40).
- Ettepanekuga lisandub direktiivi uus peatükk, mis käsitleb innovatsiooni ehk eesmärk on edendada senisest veelgi parema uue tehnika katsetamist ja kasutuselevõttu. Uue peatüki IIa jõustumisel peavad käitajad koostama ühe osana oma keskkonnajuhtimissüsteemidest iga käitise kohta ümberkujundamiskavad 30. juuniks 2030, mis peab sisaldama infot, kuidas käitist muudetakse ajavahemikul 2030-2050, et saavutada elukeskkonda säästev ringmajandus ja kliimaneutraalne majandus (vt direktiivi ettepaneku lk 44-46).
- Komisjon soovib muuta artiklit 79, et täpsustada direktiivi nõuete rikkumisel rakendavate karistuste sisu. Sätte jõustumisel on edaspidi juriidilise isiku poolt toime pandud rikkumise korral trahvi maksimumsumma vähemalt 8 % ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis (vt direktiivi ettepaneku lk 52-53).
- Direktiivi lisandub uus hüvitisi käsitlev artikkel 79a, mille eesmärk on tagada, et kui inimeste tervisele on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike meetmete rikkumise tõttu, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada selle kahju hüvitamist asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult ja vajaduse korral rikkumise eest vastutavalt pädevalt asutuselt, seejuures on tõendamiskohustus, et rikkumine ei tekitanud kahju rikkumise eest vastutaval isikul (vt direktiivi ettepaneku lk 53).
- Kehtivas direktiivis toodud kodulinnu ja seakasvatuse valdkondade kõrvale on plaanis lisada ka veisekasvatus ning karmistada neile kehtivat loomühikute mahtu. Uue lisa Ia ettepaneku järgi peavad direktiivi nõudeid täitma kõik kodulindude, veiste ja sigade kasvatajad alates 150 loomühikust ning seda ka nende segapidamise puhul. Lisaks hakkavad muudatuste jõustumisega loomakasvatusettevõtetele kehtima uued reeglid peatükiga VIa, mille artiklite kohaselt tuleb näiteks käitisele loa väljastamisel arvesse võtta selle rajatise tüüpi, suurust ja keskkonnamõju. Pealekauba on soov hakata edaspidi vähemalt kahte üksteisele lähedal asuvad käitist, mille käitleja on üks isik või ettevõte, lugema ühtse üksusena loomühikute arvestamisel. Seejuures ei tohi ühtegi direktiivi reguleerimisalasse kuuluvat käitist kasutada ilma loata. Loomakasvatusettevõte peab direktiivi muudatuste jõustumise puhul hakkama teostama ka heitkoguste tasemete seiret ja arvestust (vt direktiivi ettepaneku lk 46-50 ja lisa II).
- Komisjon soovib muuta artiklit 15 selliselt, et saasteainete kaudsel vette väljutamisel võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet, aga seda vaid tingimusel, et on tagatud artiklis toodud nõuded, näiteks ei tohi eralduvad saasteained kahjustada reoveepuhastites töötavate inimeste tervist ning reoveepuhastusjaam peab olema varustatud eralduvaid saasteaineid vähendama. Lisaks peab pädev asutus määrama kõige rangema heitepiirväärtuse, mis on võimalik PVT-järeldustega saavutada. Samuti muutuvad karmimaks erandite tegemise võimalused ning edaspidi ei tehta erandeid kui need ohustavad keskkonnastandardite järgimist (vt direktiivi ettepaneku lk 40-42).
- Plaanis on lisada direktiivi veel üks uus artikkel 15a, mis reguleerib heitetasemete mõõtmist ja vastavuse hindamist. Selle artikliga saab komisjon volituse kehtestada direktiivi lisas I toodud valdkondade käitistele ühtsed eeskirjad piirväärtustele vastavuse hindamiseks ja mõõdetud tasemete kinnitamiseks nii õhku kui ka vette jõudvatele heidele (vt direktiivi ettepaneku lk 42).
Tööstusheite portaali loomise määrusega seotud muudatused
- Komisjon on teinud ettepaneku kuulutada hetkel kehtiv Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit reguleeriv määrus (EÜ) nr 166/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026 ning asendada see uue tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise ja tööstusheite portaali loomise määrusega. Uue määruse kehtestamise vajadus tuleneb muuhulgas sellest, et hetkel kehtiva määruse kohaldamisala ei ole piisavalt kooskõlas keskkonnalaste õigusaktidega ega hõlma kõiki saasteaineid mida peaks (vt määruse lk 2-4).
- Plaani kohaselt luuakse uus tööstusheite portaal veebipõhise elektroonilise andmebaasina, mis on tasuta avalikult juurdepääsetav ning asendab hetkel kasutuses olevat Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit. Tööstusheite portaal hakkab sisaldama muuhulgas andmeid vee-, energia- ja toorainekasutuse kui ka saasteainete heite kohta. (vt määruse artikleid 1, 3-4, 9).
- Määruse lisas I on loetletud tegevusvaldkonnad, millega tegelevad ettevõtted peavad igal aastal esitama riigile aruande, milles kajastatakse tegevusega tekitatud määruse lisas II loetletud saasteainete (nt metaan, ammoniaak, süsinikdioksiid, kloor) heidet keskkonda, ressursside (nt vesi) kasutamist ning reovee ja jäätmete ära andmist väljaspoole tegevuskohta. Näiteks peab ettepaneku kohaselt maapealse kaevandamisega tegelevad ettevõtted, kelle tegeliku kaevandamisala pindala on 25 ha esitama igal aastal riigile sellise aruande (vt määruse artikkel 5, lisa I ja II).
- Plaani järgselt peavad riigile esitatavas aruandes esitatavad andmed ettevõtted leidma mõõtmise teel. Juhul, kui mõõtmine ei ole võimalik, siis tuleb vajalikud andmed leida arvutamisega ning olukorras, kus ei ole ei mõõtmine ega arvutamine võimalik, võib andmed leida koguse hindamise kaudu (vt määruse artikkel 5 lõige 3).
Millal muudatused jõustuvad?
- Tööstusheite direktiivi muudatuste jõustumise ajakava ei ole hetkel muudatusettepanekutes välja toodud.
- Tööstusheite portaali määruse plaani järgselt jõustub uus määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning on tervikuna siduv ja vahetult kohalduv alates 1. jaanuarist 2026.
Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni tööstusheite direktiivi muudatustest ja uue tööstusheite portaali määruse ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 27. maiks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile, kes koostab Eesti seisukohad komisjonile.