Avalda arvamust finantsteenuste kauglepingutega seotud direktiivi ettepaneku kohta
Mis on direktiivi ettepaneku eesmärk?
Euroopa Komisjon soovib oma ettepanekuga edendada finantsteenuste osutamist siseturul ning tagada samal ajal kõrgetasemelise tarbijakaitse.
Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad peamiselt finantsteenuste osutajaid, kes pakuvad tarbijatele kaugturustatavaid finantsteenuseid.
Mis on direktiivi ettepaneku sisu?
Euroopa Komisjon plaanib direktiivi ettepanekuga tunnistada kehtetuks direktiivi 2002/65/EÜ ning täiendada direktiivi 2011/83/EL finantsteenuste kauglepingutega. Direktiivi ettepaneku olulisemad muudatused:
- Lepingueelse teabe saamise õigus (vt lähemalt artikkel 16a). Direktiivi ettepanek uuendab tarbija õigust saada lepingueelset teavet. Ettepanekus on detailsemalt välja toodud, milline teave peab tarbijani jõudma. Näiteks lisandub kauplejale kohustus esitada tarbijale oma e-posti aadress ning teave teatavate tarbijale suunatud finantsteenuste riski ja tootluse kohta. Lisaks on ettepanekus kirjas, kuidas peab teave tarbijani nõudma, näiteks on selgitatud, millal võib esitada teabe kihtidena ja millised nõuded kehtivad sellisele teabele. Ettepanekus on täpsemalt välja toodud ka see, millal peab teave tarbijani jõudma. Edaspidi hakkab kehtima nõue, et teave peab jõudma tarbijani vähemalt üks päev enne lepingu tegelikku allkirjastamist.
- Finantsteenuse kauglepingust taganemise õigus (vt lähemalt artikkel 16b ja artikkel 16a lõige 3). Endiselt jääb kehtima üldpõhimõte, et tarbijal on 14 päeva jooksul võimalik lepingust taganeda leppetrahvita ja lepingust taganemist põhjendamata. Ettepanek tugevdab aga tarbija taganemisõigust kahel viisil. Esiteks, kui tarbija sõlmib finantsteenuse kauglepingu elektrooniliselt, siis peab kaupleja tagama tarbijale võimaluse kasutada lepingust taganemise nuppu, et muuta taganemisõiguse kasutamine tarbija jaoks hõlpsamaks. Nupp peaks olema selgelt tähistatud sõnadega „Taganen lepingust“ või sarnase väljendiga. Teiseks, kaupleja peab teavitama tarbijat taganemisõigusest, kui tarbija on saanud lepingueelse teabe vähem kui üks päev enne lepingu sõlmimist. Kaupleja peab sellisel juhul esitama tarbijale taganemisõigusega seotud meeldetuletuse hiljemalt üks päev pärast kauglepingu sõlmimist.
- Kaupleja piisavad selgitused tarbijale (vt lähemalt artikkel 16d). Ettepaneku kohaselt peab kaupleja andma tarbijale piisavaid selgitusi tarbijale pakutavate finantsteenuste lepingute kohta. Tarbijal peab olema võimalik selgituste abil hinnata, kas pakutav leping ja lisateenused on tema vajaduste ja rahalise olukorra seisukohast sobilikud. Piisava selgituse andmise kohustus on tarbijal ka juhul, kui kaupleja kasutab tarbijale selgituste andmiseks näiteks veebivestlust, juturobotit, robotnõustamist või muid sarnaseid võimalusi. Sellisel juhul on tarbijal õigus ka nõuda, et piisavaid selgitusi annaks inimene.
- Tarbija täiendav kaitse veebiliidese puhul (vt lähemalt artikkel 16e). Direktiivi ettepaneku kohaselt on kauplejal edaspidi keelatud kasutada finantsteenuste kauglepingute sõlmimisel oma veebiliidese ülesehitust, kujundust, funktsiooni või toimimisviisi moel, mis võiks mõjutada või pärssida tarbija võimalust teha vaba, sõltumatu ja teadlik otsus või valik.
Millal peab Eesti direktiivi ettepaneku üle võtma?
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peab Eesti tegema siseriiklikus õiguses vajalikud muudatused 24 kuu jooksul alates ettepaneku vastuvõtmisest. Hetkel ei ole teada, kas, millal ja millise sisuga võetakse direktiivi ettepanek vastu, sest ettepaneku üle käivad veel arutelud.
Anna teada, mida arvad finantsteenuste kauglepingutega seotud direktiivi ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. juuliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile, kes kasutab saadud vastuseid Eesti riigi seisukohtade kujundamiseks.