04.10.2019

Avalda arvamust keskkonnalubade taotlemisega seotud muudatuste kohta

Keskkonnaministeerium plaanib ühtlustada keskkonnalubade taotlemise nõuded. Lubade taotlemine ja menetlus hakkab edaspidi toimuma keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) elektrooniliselt, mis lihtsustab lubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust.

Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõu eesmärk on muuta efektiivsemaks keskkonnalubade taotlemise ja andmise töökorraldust ning tänu menetluskeskkonna KOTKASe valdkondlike automaatkontrollide, eeltäitmise funktsioonide, teiste andmekogudega liidestuste ja taotlemise juhiste kasutamisega parandada üleüldiselt teenuse kvaliteeti.

Keda mõjutab?

Muudatused puudutavad keskkonnaloa omajaid ja taotlejaid. Sihtrühm on suurusjärgus 2500 keskkonnaloa ja 200 keskkonnakompleksloa omanikku ning keskkonnaloa kohustusega tegevusvaldkonnas tegevust alustada soovivad ettevõtjad.

Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?

  • Võrreldes kehtiva õiguskorraga olulisi sisulisi muudatusi ei tehta.
  • Eri liiki tegevuste (vesi, õhk, jäätmed, maapõu) jaoks saab taotleda ühtset keskkonnaluba, mis annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut tegevust. Täna pakutakse seotud teenuseid kuuest erinevast infosüsteemist (KOTKAS, KLIS2, OSIS, JATS, VEKA, HEIAN) ning erinevatel alustel. Muudatuste jõustumisel hakkab keskkonnalubade taotlemine ja menetlus edaspidi toimuma ühes infosüsteemis (KOTKAS) elektrooniliselt.
  • Juurdepääs arendatavale infosüsteemile ei ole tasuline ning KOTKASe edasiarenduste kasutusele võtmisega ei kaasne teenuse kasutajatele kulutusi.
  • Enne määruse jõustamist välja antud load kehtivad kuni muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või loal märgitud kehtivusaja lõpuni.
  • Sätestatakse viide kiirgusseaduses nõutud kiirgusohutushinnangu esitamiseks, kui tegevusega seotud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär.
  • Edaspidi peab loa taotleja määrama juba taotluses ära, mida peab ärisaladuseks ning esitab vastavad põhjendused. Loa andja seab andmetele juurdepääsupiirangu (või keeldub seadmisest) kaalutlusotsusena.
  • Võrreldes kehtiva õiguskorraga on määrusega täpsustatud veekogu rajamise, muutmise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud andmete esitamise korda. Keskkonnahäiringu vähendamise meetmed kavandatakse näiteks järgmiste alaliikide kaupa:
    • meetmed kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks: kus asub pärast tegevust veekaitsevöönd ja kuidas tagatakse selles vööndis looduslik taimkate;
    • meetmed veekogu kalda looduskoosluste kaitseks: kus asub pärast tegevust veekogu kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd ja kuidas tagatakse nendel aladel looduskoosluste kaitse;
    • meetmed veekogu veepiiri ökotoni elustiku säilimiseks (ökoton – kahe elupaiga vaheline üleminekutsoon, sõltuvalt veekogu ja maastiku olemusest võib ökoton olla kuni 50 meetrit).
  • Keskkonnaloa taotlemisel on oluline taotluses esitada seirepunktid ja seirealad selleks, et veenduda, et liigid, kelle kaitseks keskkonnahäiringut vähendavad meetmed välja töötati, ka tegelikult säilivad. Kui leevendusmeetmed olid ebapiisavad, saab loa andja nõuda täiendavaid keskkonnahäiringu vähendamise meetmeid. Veekogude muutmisel tuleb jälgida et elukoosluste ja populatsioonide sidusus säiliks nii palju kui võimalik. Kui veeloaga lubatud tegevus on viidud lõpule, siis peab loa andja veenduma, et tegevus on tehtud vastavalt nõuetele. Ka veekogu likvideerimisel saab rakendada teatud liikide teisaldamist teistesse veekogudesse, kuid sellises olukorras tuleb siiski leppida teatud elupaikade kaoga. Elupaikade kao leevendamiseks võib loa andja nõuda samaväärse teiste elupaikadega sidusa elupaiga lisamist samas piirkonnas.
  • Kehtestatakse veekogu paisutamise või hüdroenergia kasutamise keskkonnaloa taotluse nõuded. Võrreldes kehtiva õiguskorraga kaotati punkt, millega sooviti hüdroenergia kasutamise korral paisutatava veekogu lõigu pikaajalist aasta keskmise vooluhulga andmeid. Ökoloogilise miinimumvooluhulga analüüs annab hüdroenergia kasutamisel loa andmiseks vajaliku eelinfo. Lisaks kaotati loetelust punktid millega nõutakse paisu vee läbilaskevõime andmeid ja kontrollarvutusi, millega tõendatakse, et veekogus esineda võivate maksimaalsete vooluhulkade juures suudab tõkestusrajatis need vooluhulgad läbi lasta.
  • Jäätmetega seotud keskkonnalubade osas võrreldes kehtiva õigusega olulisi muudatusi ei tehta.

 

Millal muudatused jõustuvad?

Määruse muudatused jõustuvad eri aegadel. Määrus on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. oktoobril, kuid seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kavandatud jõustumisajaga (2020. aasta 1. jaanuar) ning Keskkonnaameti KOTKASe projekti arendustööde valmimise tähtajaga jõustatakse määruse § 19 ning 2. (jäätmete käitlemine) ja 5. peatükk (maavara kaevandamine) 2020. aasta 1. jaanuaril.

 

Ettevõtjate arvamused muudatuste osas on oodatud hiljemalt 08.oktoobriks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Keskkonnaministeeriumile.

Muudatustega saab lähemalt tutvuda siin:

EELNÕU (.pdf)SELETUSKIRI (.pdf)
0