20.06.2023

Avalda arvamust kestlikkusaruandluse standardite osas

Selle aasta algul jõustus äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, mis näeb peamiselt suurettevõtetele ette kestlikkusaruandluse esitamise kohustuse Euroopa kestlikkusaruandluse standardite alusel. Uued standardid puudutavad andmete avalikustamist väga paljudel erinevatel teemadel, nagu näiteks kliimamuutused, keskkonnareostus ja tarbijad. Neid standardeid on nüüd taas mõnevõrra uuendatud. Anna meile hiljemalt 2. juuliks teada, mida arvad muudetud standarditest.

Milleks on standardid vajalikud? 
Aruandlusstandardid ettevõtete kestlikkuse osas on vajalikud selleks, et avalikkusel oleks võimalik saada parem ülevaade ettevõtte tegevusest ja tegevuse mõjudest valdkondades, mille osas standardid kehtima hakkavad. Kestlikkusaruandluse standardite näol saab tegu olema osaga äriühingute kestlikkusaruande direktiivist. Standardite kohaselt esitatud aruandlus annab võimaluse ettevõtete tegevusega kaasnevat mõju paremini võrrelda. 

Mis on kestlikkusaruandluse standardid?  
Kestlikkusaruandluse standardid on sisuliselt nõuded sellele, kuidas ettevõte peab koostama aruandlust ja esitama teavet äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis sätestatud valdkondade kohta. Nendeks valdkondadeks on näiteks ettevõtte juhtimisega seotud küsimused ja keskkonnariskid. 

Keda standardid mõjutavad? 
Standarditele vastavaid kestlikkusaruandeid peavad ettepaneku kohaselt hakkama esitama järgnevad ettevõtted: 

  • Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted, kel on üle 250 töötaja ja kelle aastane käive on vähemalt 40 miljonit eurot või ettevõttele kuuluvate varade väärtus ületab 20 miljonit eurot. 

  • Ettevõtted, mis on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, kuid millel tegutseb Euroopa Liidus vähemalt üks filiaal või tütarettevõte ja mille Euroopa Liidus teenitud aastane käive ületab 150 miljonit eurot.  

  • Ettevõtted, mille väärtpaberitega saab kaubelda börsil. 

Kuidas võtab Eesti kestlikkusaruandluse direktiivi üle? 
Eesti võtab kestlikkusaruandluse direktiivi üle raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muudatustega. Vastav eelnõu valmib 2023. aasta sügisel. 

Kes peab aruandeid esitama ja millal? 
Aruandeid peavad esitama eeskätt suurettevõtted (vt punkt “Keda standardid mõjutavad?”), kuid kuna aruandlus puudutab ka nende ettevõtete tarneahelaid, peavad ka suurettevõtete tarneahelas osalevad väiksemad ettevõtted olema valmis suurettevõtetele teatavaid andmeid edastama, et suurettevõtted saaksid neid aruannetes kajastada. Aruandeid tuleb ettepaneku kohaselt hakata esitama üks kord aastas. 

Millised standardid kehtima hakkavad?  
ESRS 1 – General requirements (üldnõuded)  
ESRS 2 – General disclosures (üldised avalikustamised)  
ESRS E1 – Climate change (kliimamuutus)  
ESRS E2 – Pollution (reostus)  
ESRS E3 – Water and marine resources (vee- ja mereressursid)  
ESRS E4 – Biodiversity and ecosystems (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid)  
ESRS E5 – Resource use and circular economy (ressursikasutus ja ringmajandus)  
ESRS S1 – Own workforce (enda tööjõud)  
ESRS S2 – Workers in the value chain (töötajad väärtusahelas)  
ESRS S3 – Affected communities (mõjutatud kogukonnad)  
ESRS S4 – Consumers and end-users (tarbijad ja lõppkasutajad)  
ESRS G1 – Business conduct (äriline käitumine) 

Mis on muutunud võrreldes standardite varasemate versioonidega? 
Kavandatavates standardites on võrreldes eelnevate versioonidega toimunud muuhulgas järgnevad muudatused: 

  • Kliimamuutuse standard (ESRS E1) ning oma töötajate standard (ESRS S1) on samuti osa kahese olulisuse hindamise protsessist sarnaselt teistele standarditele, mille käigus tuleb tuvastada olulised teemad ning vaid nende osas tuleb avalikustada teavet 

  • Täiendavad järk-järgulised nõuded – Euroopa Komisjon täiendas EFRAG-i poolt välja pakutud ülemineku lihtsustamise võimalusi 

  • Täiendav vabatahtlikult esitatav teave – teatud varasemalt kohustuslikud avalikustamise nõuded on muutunud vabatahtlikuks 

  • Täiendav paindlikkus teatud avalikustamise nõuete esitamisel 

  • Täiendav kooskõla Euroopa Liidu õigusraamistikuga 

  • Euroopa Komisoni ja EFRAG koostööst teiste suuremate kestlikkuse standardite väljatöötajatega tulenevad muudatused, tagamaks standardite koostoimimise võimalust 

  • Standardi toimetamise ja esitluse muudatused. 

Millal hakkavad uued standardid kohalduma?  
Standardid kohalduvad majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem. Aruannete esitamise kohustus tekib ettevõtetele sõltuvalt nende suurusest järk-järgult: 

  • alates 2024. aasta majandusaastast ettevõtetele, kellel on üle 500 töötaja 

  • 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest kahel järjestikusel aastal: 

    • 250 või rohkem töötajat 

    • müügitulu 40 mln € 

    • bilansimaht 20 mln € 

  • 2026. aastast ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetele (v.a mikroettevõtted), samuti väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ning kindlustusandjatele, kelles ei oma osalust ükski teine kindlustusandja ning kes kindlustavad vaid nendega samasse kontserni kuuluvate ettevõtete vara. 

 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest kavandatavates standardites. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. juuliks e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Muuhulgas soovin teada, kas standardites on kohti, mis ei ole piisavalt arusaadavad või mida tuleks täiendada. Samuti ootan tagasisidet selle kohta, kas kestlikkusaruannetes tuleks kajastada veel mõningaid teemasid või on mõni standardites käsitletavatest teemadest ebavajalik ning tuleks eemaldada. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile. 

 

Tutvu kestlikkusaruandluse teemaga lähemalt ka Rahandusministeeriumi kodulehel. 

Tutvu standardite uue versiooniga siin (inglise keeles). 

Tutvu standarditega SIIN (inglise keeles)

Kestlikkusaruandluse standardid (247 lk) (.pdf)Määruse ettepanek, millega kehtestatakse standardid (11 lk) (.pdf)
0