07.02.2022

Avalda arvamust korteriühistutega seonduvate muudatuste osas

Justiitsministeerium on algatanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas muutub korteriomandite loomise kord, lihtsustub väiksemate korteriühistute raamatupidamise kord ning kohalikud omavalitsused saavad võimaluse luua komisjonid, mis tegelevad kohtuväliselt korteriomandite ja korteriühistutega seotud vaidluste lahendamisega. Anna meile teada, mida arvad muudatustest.

Mis on muudatuste eesmärk? 

Muudatuste peamine eesmärk on lahendada praktilisi probleeme, mis on esile kerkinud uue, alates aastast 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistute seaduse rakendamisel. 

 

Millised on peamised muudatused? 

  • Vähem kui kümne korteriga korteriühistud võivad hakata pidama kassapõhist raamatupidamist (vt eelnõu § 1 p 15 ja 16). Praegu on kassapõhine raamatupidamine lubatud vaid korteriühistule, millel puudub juhatus. 

  • Uue korteriomandi loomine on võimalik ainult kõigi korteriomanike nõusolekul (vt eelnõu § 1 p 17). Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole kõigi korteriomanike nõusolek vajalik, kui uus korteriomand tekib olemasoleva korteriomandi jagamise tulemusena. 

  • Seadusesse tekib võimalus jagada korteriomanditega seotud kinnisasju korteriühistu liikmeteks olevate korteriomandite vahel, ilma et selleks oleks vaja läbi viia korteriühistu jagunemine (vt eelnõu § 1 p 18). 

  • Kohalikele omavalitustele tekib võimalus luua korteriühistute lepituskomisjon (vt eelnõu § 1 p 20). Sinna pöördumine on vabatahtlik, ent kui üks vaidluse osapool otsustab sinna pöörduda, on lepituskomisjoni otsus mõlemale poolele siduv. Samas hakkab komisjon vaid kinnitama kokkuleppeid, mitte mõistma õigust. 

  • Keeleseaduses täieneb säte, mis reguleerib kohti ja olukordi, kus kõigil on õigus eestikeelsele asjaajamisele. Sättesse lisandub ka korteriühistu (vt eelnõu § 3). Varasemalt olid korteriühistud keeleseaduses kaetud mittetulundusühingutena, ent kuna alates aastast 2018 kehtiv seadus vaatleb korteriühistuid eraõiguslike juriidiliste isikutena, on täpsuse huvides vajalik teha ka see täiendus. 

  • Kinnistusraamatuseadusesse lisandub säte, mis võimaldab korteriomandilt hüpoteegi kustutada ilma omaniku nõusolekuta, kui omanik on tasunud nõude või on täitetoimingu alus muul moel ära langenud (vt eelnõu § 5). 

 

Keda muudatused mõjutavad? 

Muudatused mõjutavad korteriühistuid ja ettevõtjaid, kes on oma tegevuses korteriomandite ja korteriühistutega seotud. 

 

Millal muudatused jõustuvad? 

Esimesed muudatused (kõigi korteriomanike nõusolek korteriomandi loomisel ja kinnisasjade jagamise kord korteriomandite vahel) jõustuvad eelnõu kohaselt 15. jaanuaril 2024. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada. Enne muudatuse jõustumist peab valitsus eelnõu heaks kiitma ning riigikogul tuleb eelnõu seadusena vastu võtta. 

 

Anna teada, mida arvad kavandatavatest muudatustest. Vastuseid ootan hiljemalt 21. veebruariks aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja arvamuse, mille saadan justiitsministeeriumile. 

Tutvu eelnõuga SIIN

Eelnõu (4 lk) (.pdf)Seletuskiri (58 lk) (.pdf)
0