Avalda arvamust plaanitava automaksu kohta

Mis on eesmärk?
Mootorsõidukimaksu kehtestamise peamine eesmärk on pidurdada autostumist, vähendada transpordivaldkonna heitkogust ning suurendada riigieelarve tulusid.

Keda mõjutab?

• ettevõtteid ja eraisikuid, kellele kuulub sõiduauto või kaubik tühimassiga kuni 3500 kg või L3e, L4e, L5e, L6e, L7e, MS2, T1b, T3 ja/või T5 kategooriasse kuuluv muu mootorsõiduk
• ettevõtteid ja eraisikuid, kes soetavad uue või kasutatud sõiduauto või kaubiku, mis kantakse esmakordselt Eesti liiklusregistrisse
• mootorsõidukite müüjaid
• mootorsõidukite ostu finantseerijaid

Milline hakkab olema plaanitav mootorsõidukimaks?

• Mootorsõidukimaks hakkab eelnõu kohaselt koosnema iga-aastasest aastamaksust ning ühekordsest registreerimistasust, mida tuleb maksta mootorsõiduki esmakordselt Eesti liiklusregistris registreerimisel (vt eelnõu § 1).
• Mootorsõidukimaks laekub riigieelarves (vt eelnõu § 4). Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub eelarvesse ca 230 miljonit eurot aastas. Tegemist ei ole sihtotstarbelise maksuga ning seega ei kasutata saadud tulu teede hooldamiseks või ühistranspordi arendamiseks.

Aastamaks

• Aastamaks sõiduautodele (M1 ja M1G kategooria) koosneb eelnõu kohaselt kolmest komponendist: baasosast, CO2 heite osast ja massiosast (vt eelnõu § 12 lg 1 ja tabel 1). Baasosa suurus on 50 eurot. Heite osa arvestamisel võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit. Kui sõiduautol on olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, siis sellisel juhul korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,24 (vt eelnõu § 12 lg 2). CO2 heite osa leitakse selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga. Massiosa arvutatakse selliselt, et sõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.
• Kui sõiduauto kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, siis arvutatakse aastamaks nelja komponendi summana. Nendeks komponentideks on 1) baasosa 50 eurot; 2) mootori töömahust lähtuv osa, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,05 euroga; 3) mootori võimsusest lähtuv osa, kus iga kilovatt korrutatakse 0,80 euroga; 4) massiosa, kus sõiduki 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot (vt eelnõu § 12 lg 3).
• Täiselektrilise sõiduauto aastamaks koosneb eelnõu kohaselt kahest komponendist: baasosast 50 eurot ning massiosast, kus 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot (vt eelnõu § 12 lg 4).
• Eelnõu näeb ette, et kui eraisik on aastamaksu maksja (sõiduauto vastutav kasutaja või omanik), ning sõiduauto esmasest registreerimisest on möödunud vähemalt viis aastat, siis väheneb aastamaksu summa sõltuvalt sõiduki vanusest (vt eelnõu § 20 lg 2). Samas baasosa tasumise kohustus jääb endiselt alles (vt eelnõu § 20 lg 4). Näiteks kui sõiduauto on vähemalt 20 aastat vana, siis tuleb selle pealt maksta üksnes aastamaksu baasosa, mille suurus on 50 eurot.
• Aastamaks kaubikutele (N1 ja N1G kategooria) koosneb kahest osast: baasosast ja CO2 heite osast (vt eelnõu § 13 lg 1 ja tabel 1). Baasosa suurus on 50 eurot. CO2 eriheite osas võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit. Kui kaubikul on olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, siis sellisel juhul korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,39 (vt eelnõu § 13 lg 2). CO2 heite osa leitakse selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.
• Kui kaubiku kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, siis leitakse aastamaks kolme komponendi summana: 1) baasosa 50 eurot; 2) mootori töömahust lähtuv osa, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,05 euroga; 3) mootori võimsusest lähtuv osa, kus iga kilovatt korrutatakse 0,80 euroga (vt eelnõu § 13 lg 3).
• Täiselektrilise kaubiku aastamaks koosneb üksnes baasosast, mille suurus on 30 eurot (vt eelnõu § 13 lg 4).

Tabel 1. Aastamaks sõiduautodele ja kaubikutele, kui on olemas andmed CO2 heite osas

• Lisaks tuleb eelnõu kohaselt maksta aastamaksu ka L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria mootorsõidukite pealt (vt eelnõu § 11). Nende sõidukite osas on aastamaks maksimaalselt 90 eurot.
• Aastamaksu peab eelnõu kohaselt maksma mootorsõiduki vastutav kasutaja. Kui vastutavat kasutajat ei ole, siis on maksu tasumise kohustus mootorsõiduki omanikul (vt eelnõu § 6 lg 1).
• Aastamaksu tuleb maksta liiklusregistris registreeritud sõidukite pealt ning ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatud registrikandega mootorsõidukite pealt (vt eelnõu § 3 lg 1). See tähendab, et edaspidi tuleb aastamaksu tasuda ka nn fantoomsõidukite pealt ja ka nende sõidukite pealt, mida kasutatakse hooajaliselt.
• Aastamaksu tasumise kohustus on 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki vastutaval kasutajal või tema puudumisel sõiduki omanikul. Kui sõiduk kantakse esmakordselt liiklusregistrisse, siis peab aastamaksu tasuma samuti vastutav kasutaja või omanik (vt eelnõu § 7).
• Aastamaks tuleb üldreeglina tasuda 1. oktoobriks maksu- ja tolliametile (vt eelnõu § 8 lg 2). Erandina võib aastamaksu maksta järgneva aasta 31. märtsiks, kui sõiduki omanikuks saadakse alates 1. augustist (vt eelnõu § 9 lg 2). Sellisel juhul ei tule aastamaksu tasuda täies mahus, vaid proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud aasta lõpuni (vt eelnõu § 9 lg 3).
• 1. jaanuari seisuga registreeritud sõidukite kohta väljastab maksu- ja tolliamet maksumaksjale tasumisele kuuluva aastamaksu summa kohta maksuteate hiljemalt 15. veebruariks (vt eelnõu § 10 lg 1). Esimest korda pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki aastamaksu maksukohustuse kohta väljastab amet maksuteate 15 tööpäeva jooksul peale registreerimiskande tegemist (vt eelnõu § 10 lg 2).
• Eelnõu ei näe ette võimalust aastamaksu tagastamiseks või maksusumma vähendamiseks (vt eelnõu § 24 lg 2). See tähendab, et ka sõiduki müümine teise riiki ei mõjuta selle aasta aastamaksu suurust.

Registreerimistasu

• Registreerimistasu maksmise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris registreerimisel (vt eelnõu § 15).
• Varasemalt soovis rahandusministeerium registreerimistasu koguda ka nendelt sõidukitelt, mis juba täna on registrisse kantud, kuid sellest ideest on ministeerium loobunud.
• Eelnõu kohaselt tuleb registreerimistasu maksta enne sõiduki esmakordset Eestis registreerimist (vt eelnõu § 16).
• Registreerimistasu tuleb kanda transpordiametile (vt eelnõu § 5 lg 2).
• Sõiduautode (M1- ja M1G-kategooria) registreerimistasu hakkab koosnema kolmest komponendist: 1) baasosast 300 eurot 2) WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite osast selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga; 3) massiosast selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot (vt eelnõu § 18 lg 1 ja tabel 2).
• Kui liiklusregistris on sõiduauto kohta olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, siis leitakse CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,24 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt eelnevale punktile (vt eelnõu § 18 lg 2). Muus osas on registreerimistasu komponendid samad, mis eelmises punktis.
• Kui sõiduautol puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, siis koosneb registreerimistasu neljast komponendist: 1) baasosast 300 eurot; 2) mootori töömahust lähtuvast osast, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,5 euroga; 3) mootori võimsusest lähtuvast osast, kus iga kilovatt korrutatakse 8 euroga; 4) massiosast selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot (vt eelnõu § 18 lg 3).
• Täiselektrilise sõiduauto registreerimistasu koosneb eelnõu kohaselt kahest komponendist: baasosast 300 eurot ning massiosast selliselt, et 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot (vt eelnõu 18 lg 4).
• Eelnõu näeb ette, et kui registreerimistasu peab maksma eraisik, ning sõiduauto esmasest registreerimisest on möödunud vähemalt viis aastat, siis väheneb registreerimistasu sõltuvalt sõiduki vanusest (vt eelnõu § 20 lg 3). Samas baasosa tasumise kohustus jääb endiselt alles (vt eelnõu § 20 lg 4). Näiteks kui sõiduauto on vähemalt 20 aastat vana, siis tuleb selle pealt maksta üksnes registreerimistasu baasosa, mille suurus on 300 eurot. Erisus ei puuduta juriidilisi isikuid.
• Kaubiku (N1 ja N1G kategooria) registreerimistasu koosneb kahest osast: baasosast ja CO2 heite osast (vt eelnõu § 19 lg 1 ja tabel 2). Baasosa suurus on 500 eurot. CO2 eriheite osas võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit. Kui kaubikul on olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, siis sellisel juhul korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,39 (vt eelnõu § 19 lg 2). CO2 heite osa leitakse selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.
• Kui kaubiku kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, siis leitakse registreerimistasu kolme komponendi summana: 1) baasosa 500 eurot; 2) mootori töömahust lähtuv osa, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,5 euroga; 3) mootori võimsusest lähtuv osa, kus iga kilovatt korrutatakse 8 euroga (vt eelnõu § 19 lg 3).
• Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu koosneb üksnes baasosast, mille suurus on 300 eurot (vt eelnõu § 19 lg 4).

Tabel 2. Registreerimistasu sõiduautodele ja kaubikutele, kui on olemas andmed CO2 heite osas          

• L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria mootorsõidukite pealt ei tule eelnõu kohaselt registreerimistasu maksta.

Millal jõustub mootorsõidukimaksu seadus?

• Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 27 lg 1).
• Liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukite, sealhulgas romude ja nn fantoomsõidukite pealt tuleb aastamaksu tasuda alates 2027. aasta 1. jaanuarist (vt eelnõu § 27 lg 2).

Anna teada, mida arvad plaanitavast mootorsõidukimaksust ning milliseid muudatusi tuleks teha eelnõus. Vasta lühikesele veebiküsitlusele SIIN või saada oma mõtted vabas vormis hiljemalt 26. augustiks oktoobriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.