Avalda arvamust plaanitava ettevõtja varustuskindluse toetusmeetme osas

Mis on plaanitava toetusmeetme peamine eesmärk? 
Toetuse eesmärk on toetada Ukrainas toimuvast sõjategevusest mõjutatud ettevõtja varustuskindluse tagamist ja üleminekut uuele energiaallikale (vt eelnõu § 3). 

Kes võib toetust taotleda? 
Eelnõu kohaselt võivad taotleda toetust ettevõtjad, kellel esines taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul järgnevast kolmest asjaolust vähemalt kaks (vt eelnõu § 3 lg 2): 

• Ukraina, Venemaa või Valgevene turg moodustas vähemalt 10 protsenti taotleja käibest; 

• taotleja oli sunnitud sulgema oma üksuse Ukrainas, Venemaal või Valgevenes; 

• taotleja kasutatava põhitooraine hind on kasvanud vähemalt 50 protsenti võrreldes 2020. aasta hinnaga. 

Millistes valdkondades põhitegevusalana tegutsevad ettevõtjad ei saa toetust taotleda? 

• põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 

• toiduainete tootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja; 

• joogitootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja; 

• tubakatoodete tootmine; 

• hulgi-ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 

• kinnisvaraalane tegevus; 

• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 

• finants-ja kindlustustegevus; 

• programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 

• juriidilised toimingud ja arvepidamine; 

• peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine; 

• reklaamindus ja turu uuringud; 

• rentimine ja kasutusrent; 

• ajutise tööjõu rent. 

Millised on plaanitava toetusmeetme olulisemad tingimused? 

• Toetust saavad eelnõu kohaselt projektid, mis aitavad kaasa Venemaa agressioonist Ukrainas puudutatud ettevõtete energia varustuskindluse tagamisele ja üleminekule uutele energiaallikatele (vt eelnõu § 7 lg 1). 

• Toetuse suurus ühe projekti kohta on suurettevõtetele ja keskmise suurusega ettevõttele 10 000 kuni 500 000 eurot, mikro- ja väikeettevõtetele 10 000 kuni 200 000 eurot (vt eelnõu § 10). 

• Toetust saavad eelnõu kohaselt järgnevad tegevused (vt eelnõu § 7 lg 2): 

  • energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmine; 

  • energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine; 

  • kaugkütteseaduse tähenduses võrguga liitumiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine, seadme ostmine ning kaugküttega liitumise puhul liitumistasu. 

• Lisatingimusena peavad kõik eelmises punktis mainitud ehitised, rajatised ja seadmed asuma Eestis (vt eelnõu § 7 lg 3). 

• Toetust ei saa projektid, mille raames on toetuse taotlemise hetkeks juba tegevusi alustatud. Samuti ei saa toetust projektid, mis ei järgi põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (vt eelnõu § 7 lg 5). 

• Toetust ei saa eelnõu kohaselt järgnevad tegevused (vt eelnõu § 7 lg 6): 

  • fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud mõned elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid; 

  • Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 

  • prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades, kui tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 

  • tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja arvatud tegevus, mis toimub olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et selline tegevus ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga. 

• Abikõlbulikud kulud seadme ostmise korral on eelnõu kohaselt järgnevad (vt eelnõu § 8 lg 2): 

  • seadme ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise ja kasutamise väljaõppe maksumus; 

  • seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise ja seadistamise maksumus. 

• Abikõlbulikud kulud seadme, ehitise või rajatise ehitamisel või kaugküttega liitumisel on eelnõu kohaselt järgnevad (vt eelnõu § 8 lg 3): 

  • ehitusprojekti põhiprojekti maksumus; 

  • soetamise maksumus 

  • püstitamise maksumus; 

  • laiendamise maksumus; 

  • rekonstrueerimise maksumus; 

  • rajamise maksumus; 

  • paigaldamise maksumus; 

  • kaugküttega liitumise puhul liitumistasu. 

• Lisatingimusena peab ehitisel või rajatisel olemas olema ehitusluba ning see peab asuma taotleja omandis või neile peab olema seatud hoonestusõigus taotleja kasuks vähemalt kolmeks aastaks alates toetuse väljamaksmisest (vt eelnõu § 8 lg 4). 

• Abikõlbulikud kulud ei ole eelnõu kohaselt järgnevad (vt eelnõu § 8 lg 9): 

  • käibemaks; 

  • otsesed personalikulud ja projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;  

  • toetuse taotlemise ettevalmistamiseks tehtud kulu; 

  • amortisatsioonikulu;  

  • kinnisasja omandamise kulu; 

  • pangagarantii; 

  • finants- ja pangakulu; 

  • riigilõiv; 

  • kindlustusmakse; 

  • liisingumakse. 

• Projekti abikõlbulikkuse periood on kuni 24 kuud, kuid mõjuval põhjusel võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlbulikkuse perioodi pikendamist. Seejuures peab projekt algama enne 31. detsembrit 2023 ning lõppema mitte hiljem kui 31. detsembril 2025 (vt eelnõu § 9). 

• Projekti toetuse määr suurus sõltub nii ettevõtte suurusest kui ka projekti elluviimise asukohast. Kui projekti käigus ostetav või valmiv ehitis, rajatis või seade asub Tallinnas või Harjumaal, on toetuse määr järgnev (vt eelnõu § 10 lg 3): 

  • 40 protsenti mikro- ja väikeettevõtetele; 

  • 30 protsenti keskmise suurusega ettevõtetele; 

  • 20 protsenti suurettevõtetele. 

• Kui nimetatud ehitis, rajatis või seade asub väljaspool Tallinna ja Harjumaad, on toetuse määr kümne protsendi võrra suurem (vt eelnõu § 10 lg 4). 

• Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni (vt eelnõu § 13). 

• Toetust saab taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning täpsema info taotlemise korra kohta avaldab sihtasutus enda kodulehel (vt eelnõu § 13). 

• Toetuste kogueelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Toetusi saab vähemalt 60 erinevat ettevõtjat (vt eelnõu § 3). 

Millal jõustuvad toetusmeetme tingimused? 
Toetusmeetme määrus on plaanitud jõustuma üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Jõustumise täpne kuupäev ei ole hetkel teada. 

Anna teada, mida arvad kavandatavast toetusmeetmest. Tagasisidet ootan hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil kaspar@koda.ee. Saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.