Avalda arvamust põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava kohta

Mis on arengukava eesmärk?

Arengukava koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.

Arengukava aastaks 2030

Arengukava koostamine peaks andma võimaluse suurendada põllumajanduses ja kalanduses lisandväärtust, võtma arvesse säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke ning suurendama valdkondade vahelist koostööd.

Põllumajandus ja kalandus on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist. Visioon aastaks 2030 - Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada - on soovitud tulevikuolukorra sõnastus, mis arengukavas keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele.

Valdkonna arengukava on jaotatud kolmeks suureks sambaks:

•           Tark ja säästlik põllumajandus, ohutu toit. See sammas hõlmab endas peamiselt  avalikke hüvesid, mis põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnast tulenevad ning mille kliendiks on kogu ühiskond.  Sellisena on ta sisendiks ja aluseks  II ja IIII sambale, toetades nii eksporti, keskkonna ja innovatsioonitegevusi kui ka konkurentsivõimet laiemalt.

•           Kestlik toidutootmine ja maaelu, mis tegeleb jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajandus-  ja toiduainesektori ning maaelu arendamisega.

•           Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise.

Riigi prioriteedid järgmiseks kümneks aastaks on:

•           Ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele, järelevalveasutustele jt vajaliku info (uuringute tulemused, valdkonna kontaktid) koondamine lihtsalt ligipääsetavasse ja kasutajasõbralikku teadmiste salve (knowledge reservoir);

•           Väljakujunenud digikeskus (platvormid) edasisteks arendusteks põllumajanduse-, toidu- ja kalanduse valdkonnas, mis arvestab järelevalveasutustes olevat infot ja vajadusi;

•           Valdkondlikud teadmussiirde programmid koondavad sektori sidusrühmi, et tagada efektiivseim infolevi ja koolituste toimumine ning pakkuda tuge innovatsooniks;

•           Tippeksperte ühendav võrgustik; eri osapoolte omavaheline võrgustamine.

Arengukava saab olema ka oluliseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmperioodi planeerimise sisendiks ja aluseks.

Millal valmib arengukava lõplik versioon?

Arengukava tervikteksti esimene versioon valmib sügiseks 2018, misjärel tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Arengukava esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks sügisel 2019.

Kui teil tekib küsimusi, soovite kommenteerida või esitada täiendavaid ettepanekuid arengukava koostamise osas, siis ootan teie tagasisidet hiljemalt 23. augustiks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Maaeluministeeriumile.