Avalda arvamust riigi plaani kohta piirata tasuta kutseõpet ja tõsta õppimiskohustuse iga 18. eluaastani

Mis on muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste peamine eesmärk on vältida põhikoolist, kutseõppest kui keskharidustaseme õppest väljalangevust ning tagada iga noore õpitee jätkumine peale põhiharidust.

Keda mõjutab?
Muudatused puudutavad kaudselt kõiki ettevõtteid.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Õppimiskohustuse ea tõstmine

• Eelnõu kohaselt algab õppimiskohustus 7. eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks, kui inimene omandab enne 18-aastaseks saamist kesk- või kutsehariduse (vt eelnõu § 1 p 3). Edasiõppimise kohustus kohaldub esimest korda 2025. aastal põhikooli lõpetajatele. Kehtiv seadus näeb ette põhihariduse omandamise kohustuse või kohustuse osaleda õppe- ja kasvatustegevuses kuni 17-aastaseks saamiseni, kui inimene ei ole jõudnud enne seda põhihariduse omandamiseni.
• Seoses õppimiskohustuse ea tõstmisega täiendab eelnõu lapsevanema kohustusi, täpsustab riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning rõhutab õpilase enda vastutust õppimiskohustuse täitmisel (vt eelnõu § 1 p 3 ja § 5 p 30).
• Kui õpilasel ei ole võimalik jätkata pärast põhikooli lõpetamist õpinguid kesk- või kutsehariduses, siis nende jaoks pakub riik kahte võimalust: lisaõpe ja ettevalmistav õpe.
• Noortele jääb endiselt alles võimalus jätkata pärast põhikooli lisaõppes, kuid eelnõu mõnevõrra muudab kehtivat lisaõppe regulatsiooni (vt eelnõu § 5 p 39). Eelnõu kohaselt võetakse lisaõppesse õpilane, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ja kes ei ole õppekeskkonna muutuseks valmis. Põhikoolis toimuv lisaõpe kestab jätkuvalt ühe õppeaasta. Lisaõppes osalevale õpilasele võimaldatakse juhendatud õpet 1120 õppetunni ulatuses. Juhendatud õpe koosneb täiendavast üldhariduslikust õppest, karjääriõppest, -infost ja -nõustamisest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Lisaõppe läbinuna saab õpilane jätkata tasemeõppes või ettevalmistavas õppes. Kui kehtiva seaduse kohaselt võib põhikool pakkuda kooli pidaja otsuse alusel lisaõpet, siis eelnõu kohaselt tuleb edaspidi põhikoolis võimaldada lisaõpet õpilastele, kes seda oma hariduslikest erivajadustest tingitult vajavad.
• Eelnõu loob ka ettevalmistava õppe regulatsiooni, mis hakkab asendama senist kutsevaliku õpet, kuid on mõeldud laiemale sihtrühmale (vt eelnõu § 3 p 8). Ettevalmistava õppe pakkumisega tagab riik koha haridussüsteemis kõigile õppimiskohustusega noortele, kes ei leia põhikoolijärgselt võimalust jätkata keskhariduses (sh kutsekeskhariduses) või kes vajavad muul põhjusel ettevalmistavat aastat enne järgmise õpitee valimist. Ettevalmistav õpe läbitakse üldjuhul ühe õppeaastaga. Ettevalmistava õppe tagamine saab olema riigi ülesanne. Minister annab käskkirjaga ettevalmistava õppe läbiviimise õiguse riigikoolidele, arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas.
• Riik loob põhihariduse järgse vastuvõtuprotsessi jaoks õppija ja lapsevanema vaates lihtsa ja ühtse platvormi, mille abil tagatakse põhikoolilõpetajatele ühtne vastuvõtt. Õpilased ja vanemad saavad kasutada kooli sisseastumiseks ühtset keskkonda, kus on olemas kogu info erinevate koolide vastuvõttude kohta, väljendades oma tahet ja esitades vajalikke dokumente. Samuti on tehnoloogiline lahendus abiks koolidele vastuvõtuprotsesside läbiviimiseks (vt eelnõu § 1 p 6, § 3 p 9, § 5 p 18).
• Eelnõu võimaldab üldhariduse õppekohtade tagamiseks kutseõppeasutustes kujundada kutseõppeasutused ümber nn hariduskeskusteks (mitut liiki haridust pakkuv kool). Eelnõu annab kutseõppeasutustele õiguse koolipidaja otsusel pakkuda ka kutseõppeasutustes statsionaarset üldharidusõpet. Enamikul kutseõppeasutustest on juba praegu õigus pakkuda üldkeskharidust mitte-statsionaarses õppevormis, seda laiendatakse edaspidi statsionaarsele õppevormile (vt eelnõu § 3 p 27).

2) Kutsehariduse tasuta korduvõppe piiramine täiskasvanutele

• Eelnõu muudab seni kõigile valdavalt tasuta olnud kutseõppe teatud õppijate jaoks tasuliseks (vt eelnõu § 3 p 25). Esimese kvalifikatsiooni omandamine on täiskasvanule ka edaspidi tasuta. Eelnõu kohaselt tuleb tasu küsida õpilaselt, kes juba õpib tasuta. Samuti tuleb tasu võtta õppijalt, kes on eelneva kümne aasta jooksul omandanud tasuta kõrghariduse või eelneva viie aasta jooksul tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe. Tasuliseks muutub õpe ka neile, kes on varem kahel korral õpingud katkestanud. Samuti muutub tasuliseks võõrkeelne kutseõpe.

3) Põhikooli valikeksami ja gümnaasiumi koolieksami kaotamine

• Hetkel tuleb põhikooli lõpetamiseks teha põhikooli lõpueksam eesti keeles, matemaatikas ja õpilase valitud aines. Ministeerium soovib eelnõuga kaotada põhikooli valikeksami (vt eelnõu § 5 p 23). Muudatuse eesmärk on vähendada õpilase koormust ja kooli koormust seoses eksamite ettevalmistamise ja läbiviimisega.
• Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb kehtiva seaduse kohaselt teha riigieksam eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Lisaks tuleb teha koolieksam. Eelnõu soovib kaotada koolieksami (vt eelnõu § 5 p 25).

4) Kutsekeskhariduse 4-aastaste õppekavade loomine

• Haridus- ja teadusministeeriumil on ka idee muuta kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad 4-aastaseks. Hetkel on need õppekavad üldreeglina 3-aastased. See muudatus ei sisaldu praeguses eelnõus.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada. Eesmärk on rakendada muudatusi 2024. aastal põhihariduse omandanud õpilaste suhtes.
• Tasuline kutseõpe rakendub alates 1. septembrist 2025 algaval õppeaastal õpinguid alustavatele õpilasele.

Anna teada, mida arvad haridusvaldkonna plaanitavatest muudatustest. Vastust ootan hiljemalt 12. märtsiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.