Avalda arvamust riigi rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 kohta

Mis on eelnõu eesmärk? 
Tegevusplaani eesmärk on kirjeldada riigi tegevusi rohepöörde elluviimisel. 

Keda mõjutab? 
Eelnõu mõjutab ettevõtjaid väga paljudest erinevatest sektoritest. Rohepöörde plaanidest enim mõjutatud ettevõtlusvaldkonnad on:  

• Energeetika 

• Ehitus 

• Metsandus 

• Põllumajandus 

• Transport 

• Toiduainetööstus 

• Jäätmekäitlus 

Millised on tegevusplaanis välja toodud peamised eesmärgid ja tegevusvaldkonnad? 

• Tegevusplaani aluseks on kolm peamist eesmärki, milleni rohepööre peaks viima. 

  • Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine (vt tegevuskava lk 10). Eelnõu koostajate hinnangul tuleks selleks suurendada liigirikkust ja parandada ebasoodsas seisundis olevate looma- ja taimeliikide olukorda, vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning suurendada kasvuhoonegaaside sidumist, vähendada keskkonnasaastet ning vaadata üle õiglase ülemineku põhimõtted, et rohepöördest tulenevalt haavatavatele ühiskonnagruppidele ja majandussektoritele oleks tagatud õiglane kompensatsioon. 

  • Nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine (vt tegevuskava lk 11). Selleks vajab elukeskkonna- ja ruumiloome terviklikku strateegilist planeerimist ja elluviimist. Samuti on vajalik kohandada elukeskkonda vastavalt konkreetsetele oludele nii erinevate omavalitsuste kui ka üksikisikute tasandil. Selles osas on võtmeroll kohalikel omavalitsustel ja nende koostööl riigiga. 

  • Konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasaaitamine (vt tegevuskava lk 11). Senisest keskkonnahoidlikum ja säästlikum majandusmudel, teisisõnu rohemajanduse edendamisele suunatud areng, peaks põhjustama võimalikult vähe keskkonnariske ja survet loodusvaradele, on vähese kasvuhoonegaaside heitega, ressursitõhus, ühiskonda kaasav ning selle abil paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus. 

• Nende eesmärkideni jõudmine eeldab erinevaid tegevusi, mis on jaotatud kümnesse tegevusvaldkonda. 

  • Energeetika (vt tegevuskava lk 16). Eesti eesmärk on aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine. See tähendab, et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest. Selle saavutamiseks plaanib riik näiteks rakendada tööstusaladel energia tootmise hoogustamise programmi ning töötada välja seadusemuudatusi, mis kiirendavad taastuvenergia arendamist nii uutele kui olemasolevatele projektidele. 

  • Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine (vt tegevuskava lk 17). Kliimamuutuste mõjuga kohanemise puhul on kõige olulisemaks suunaks kohanemisega seotud tegevuste laiapõhjaline integreerimine kõikidesse asjakohastesse tegevustesse. Näiteks plaanib riik koostada keskkonna ja metsanduse valdkondades arengukavad aastani 2030 ning nendes dokumentides hakkavad olema täpsemalt välja toodud kliimamuutustega kohanemisega seotud tegevused. 

  • Õiglane üleminek (vt tegevuskava lk 18). Rohepöördega seotud muudatustega on väga tihedalt seotud õiglane üleminek fossiilsetel maavaradel põhinevalt majanduselt taastuvenergiaallikatele tuginevale majandusele. Eestis on kõige enam fossiilsete kütustega seotud piirkond Ida-Virumaa, mille õiglase ülemineku tagamiseks on võimalik kasutada Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi vahendeid. Näiteks on riigil kavas anda Ida-Virumaa ettevõtetele toetusi suurinvesteeringute tegemiseks, samuti on plaanis toetada Ida-Virumaal tegutsevaid väikeettevõtteid. 

  • Ruumiplaneerimine ja hooned (vt tegevuskava lk 19). Ruumiplaneerimises on oluline kestlikele lahendustele suunitletult käsitleda paljude piirkondade kahanemist ja tõmbekeskuste valglinnastumist. Elukeskkonna ja selle planeerimise tervikliku ja valdkonnaülese käsitluse loomiseks on vajalik koostada kvaliteetse ehitatud keskkonna arengukava ja siduda see uue üleriigilise planeeringuga ning ühtlasi riigieelarvega. Näiteks on ehitusvaldkonna riigihangetes plaanis välja töötada elukaarepõhisele hindamisele tuginev lähenemine. 

  • Elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine (vt tegevuskava lk 20). Selles valdkonnas on suurim väljakutse järgnevatel aastatel sobivaima tasakaalu leidmine bioressursside kasutamise, kliimaeesmärkide saavutamise ja elurikkuse kaitsmise vahel. Tähtsamatest tegevustest selles tegevusvaldkonnas on plaanis looduse taastamise kava koostamine ja elluviimine, keskendudes eelkõige suure süsinikusisaldusega elupaikadele. 

  • Transport ja liikuvus (vt tegevuskava lk 21).  Selles valdkonnas on oluline arendada liikuvusteenuseid sihiga tuua ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimisega. Samuti on vajalik pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et paremate liikumisvõimaluste kaudu kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaalu. Näidetena konkreetsetest tegevustest võib transpordivaldkonnas välja tuua transpordi maksustamise süsteemi tulevikukindluse analüüsi ja elektrilennukite väikesaarte liinidele toomise analüüsi läbiviimise. 

  • Kestlik toidusüsteem (vt tegevuskava lk 22). Kestliku toidusüsteemi arendamisel on lähiaastatel kõige olulisem põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite vähendamine, et panustada 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse. Lisaks on oluline väljakutse Euroopa Liidu taimekaitsevahendite kasutuse eesmärkide saavutamine. Konkreetseteks tegevusteks selles valdkonnas on näiteks mahetootjate ja kalanduspiirkondade toetamine. 

  • Teadmismahukas ja konkurentsivõimeline rohemajandus (vt tegevuskava lk 23). Järgnevatel aastatel on oluline seada fookus riigi ootuste kujundamisele viisil, mis toetab roheinvesteeringute elluviimist, teadus- ja arendus- ja innovatsioonitegevuse seostamisele rohepoliitika eesmärkidega, teadlaste ja ettevõtete vahelise koostöö arendamisele ning rohetehnoloogiate arendamise võimekuse edendamisele. Näiteks on ühe tegevusena riigil kavas rohepöördega seotud teadmiste ja oskuste lisamine ning uuendamine üldhariduse õppekavades. 

  • Ringmajandus ja jäätmed (vt tegevuskava lk 24). Ringmajanduse suurimaks väljakutseks on tagada selle põhimõtete integreerimine kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse. Jäätmete valdkonna peamisteks väljakutseteks on vähendada senist suurt jäätmeteket elaniku kohta ja suurendada madalat ringlussevõtu taset. Näiteks on riik ühe tegevusena välja toonud ringmajandusega seotud meetmete ja võimaluste koondamise ühtsesse veebikeskkonda. 

  • Riigivalitsemine (vt tegevuskava lk 25). Eesmärkide saavutamiseks on vajalik läbi mõelda nii see, kuidas keskkonnahoidlikult riigikorralduses tegutseda, kui ka see, kuidas luua roheüleminekuks sobivaid tingimusi nii era- kui ka kolmandale sektorile. Konkreetse tegevusena on riigil kavas näiteks ühtsete keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhiste koostamine. 

Millist ajalist perioodi tegevuskava puudutab? 
Tegevuskava on koostatud lähima kolme aasta vaates ehk aastateks 2023-2025. 

Anna meile teada, mida arvad riigi rohepöörde tegevusplaani eelnõust. Vasta meie veebiküsitlusele hiljemalt 10. jaanuariks SIIN. Võid ka tagasisidet anda vabas vormis, edastades oma arvamuse e-postiaadressil kaspar@koda.ee. Eelkõige soovime tagasisidet kahe küsimuse osas: 

• Millised peaksid olema Teie hinnangul valitsuse järgmise kolme aasta kõige olulisemad prioriteedid, et saavutada rohepöörde kolme põhieesmärki? 

• Milliseid väljakutseid ja tegevusi tuleks tegevusplaani lisada, mis vajaksid lahendust järgmise kolme aasta jooksul rohepöörde eesmärke ning valdkondade väljakutseid silmas pidades?  

Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan riigikantseleile.

Tegevuskava juurde käivate konkreetsete tegevustega saab tutvuda Vabariigi Valitsuse kodulehel, vajutades SIIA.