Avalda arvamust täienduskoolitusasutustega seotud plaanitavate muudatuste kohta

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad eelkõige täienduskoolitusasutusi.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

Täienduskoolituse kvaliteedi hindamisega seotud muudatused

• Eelnõu näeb ette, et Eesti hariduse infosüsteemi kantud täienduskoolitusasutus võib taotleda õppe kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks täienduskoolituse kvaliteedi hindamist (vt eelnõu § 1 punkt 9).
• Hindamine on täienduskoolitusasutusele eelnõu kohaselt kohustuslik üksnes siis, kui asutus soovib pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet (vt eelnõu § 1 punkt 13). Täienduskoolitusasutusel võib tekkida vajadus kvaliteedihindamise järele ka siis, kui täienduskoolituse tellija (nt Haridus- ja Teadusministeerium, Töötukassa, KOV) esitab koolituste ostmisel ja rahastamisel nõude, et täienduskoolitusasutus peab olema läbinud kvaliteedihindamise.
• Täienduskoolituse kvaliteedi hindamine koosneb eelnõu kohaselt täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja sõltumatute ekspertide hindamisest, mis käsitlevad õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust, täiskasvanute koolitajate nõuetele vastavust ning õppekavade vastavust täienduskoolituse standardile (vt eelnõu § 1 punkt 9).
• Täienduskoolitusasutus peab hakkama maksma hindamistasu, mille suurus jääb 1000 euro piiresse. Tasu täpne suurus sõltub õppekavarühmast.  
• Hindamist hakkab korraldama Haridus- ja Noorteamet.
• Eelnõu näeb ette, et kui täienduskoolitusasutuse õppekavarühmas toimuv õppetöö vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kriteeriumidele, siis loetakse hindamine läbituks ja positiivne hindamisotsus kantakse Eesti hariduse infosüsteemi tähtajaga viis aastat (vt eelnõu § 1 punkt 9).

Mikrokvalifikatsiooniga seotud muudatused

• Eelnõu lisab täiskasvanute koolituse seadusesse mikrokvalifikatsiooni mõiste (vt eelnõu § 1 punkt 2). Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud tööturul vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum. Tõendatud teadmised ja oskused tähendavad, et õppija teadmiste ja oskuste omandamine on õppe lõpus kontrollitud. Lisaks näeb eelnõu ette, et ainult kõrgkoolid võivad nimetada enda pakutavat mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks.
• Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused võivad mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuda õppekavarühmas või -grupis, milles on neile antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus. Teised täienduskoolitusasutused võivad pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet õppekavarühmas, milles nad on positiivselt läbinud täienduskoolituse kvaliteedi hindamise (vt eelnõu § 1 punkt 13).
• Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on eelnõu kohaselt 6 kuni 30 ainepunkti (vt eelnõu § 1 punkt 13). Üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel (vt eelnõu § 1 punkt 12).
• Eelnõu näeb ette, et mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava tuleb täienduskoolitusasutusel koostada koostöös tööandjatega (vt eelnõu § 1 punkt 13). Tööandjatega koostöö võib tähendada seda, et erialaliitudes ja -võrgustikes töötavate inimestega on tehtud koostööd koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppekava on tööandjate poolt heaks kiidetud ja kooskõlastatud. Tööandjatega koostöö võib tähendada ka seda, et mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava koostamise aluseks on võetud kutsestandard.
• Eelnõu kohaselt peab täienduskoolitusasutus mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks esitama mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava Eesti hariduse infosüsteemi ning tasuma selle eest riigilõivu 100 eurot (vt eelnõu § 1 punkt 13 ja § 2).

Nõuded täiskasvanute koolitajale

• Eelnõu täpsustab, et täiskasvanute koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja andragoogilised kompetentsid (vt eelnõu § 1 punkt 15). Mõlemad kompetentsid võivad olla omandatud formaalhariduse, täienduskoolituse või töökogemuse kaudu. Seda nõuet tuleb eelnõu kohaselt täita alates 2024. aasta 1. juunist (vt eelnõu § 1 punkt 26). Lisaks näeb eelnõu ette, et täienduskoolitusasutus peab hindama täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu.
• Eelnõu kehtestab täiendava nõude neile koolitajatele, kes õpetavad andragoogilisi kompetentse ehk pakuvad täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitusi, so koolitaja baaskoolitusi (vt eelnõu § 1 punkt 16). Edaspidi peab täiskasvanute koolitaja andragoogiliste kompetentside koolitajal olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse. Seda nõuet tuleb eelnõu kohaselt täita alates 2024. aasta 1. juunist (vt eelnõu § 1 punkt 27). Kehtiva seaduse järgi võivad koolitajate koolitusi ja väljaõpet läbi viia ilma vastava ettevalmistuseta inimesed.

Muud täienduskoolitusasutustega seotud muudatused

• Eelnõu täpsustab, et täienduskoolitusasutusel on edaspidi veebilehe kõrval võimalus seaduses nõutud koolitusteavet avalikustada ka muus avaliku ligipääsetavusega digikeskkonnas, näiteks blogspot.com või wordpress.com vahendusel (vt eelnõu § 1 punkt 5).
• Eelnõu näeb ette, et täienduskoolitusasutus peab avalikustama täienduskoolitusasutust käsitleva teabe eesti keeles (vt eelnõu § 1 punkt 10). Eesti keele kõrval on lubatud teave avalikustada ka mõnes muus keeles, kuid eestikeelne info kuvamine on kohustuslik.
• Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustesse tuleb edaspidi lisaks tagasiside kogumise korrale lisada ka tagasiside arvestamise ja avalikustamise kord (vt eelnõu § 1 punkt 8).

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatuste jõustumine on planeeritud 1. juuniks 2023.  

Anna teada, mida arvad täienduskoolitusasutustega seotud plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 11. juuliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.