Avalda arvamust: tööalasest rikkumisest teavitajate kaitse

Mis on muudatuste eesmärk?

VTK eesmärgiks on tööalases kontekstis rikkumisest teavitava inimese kaitse, seega on eelnõu esmaseks ülesandeks reguleerida teavitaja mõiste. Lisaks tuleb ette näha teavitaja kaitse saamise tingimused ning teavitamise viisid ja kanalid.

Keda mõjutab?

• Uus regulatsioon puudutab kõiki era- ja avalikus sektoris töötavaid inimesi olenemata töövormist, sh ka äriühingute aktsionärid ja osanikud ning nende juht- ja kontrollorganitesse kuuluvad isikud.
• Regulatsiooni sihtrühma kuuluvad erasektori juriidilised isikud, kellel on enam kui 50 töötajat
• Kuna eelnõuga kehtestatakse nõuded üle 50 töötajaga ettevõtetele täiendavateks protseduurideks ning nad peavad looma sisemised rikkumisest teavitamise kanalid, siis tõuseb ettevõtete jaoks mõningal määral töökoormus.
• Vähesel määral võivad ettevõtetele kaasneda kulud, kuna tuleb kohustus määrata töötaja/töötajad, kes tegeleksid laekunud rikkumisteavituste lahendamisega, ning tuleb luua teavitamiskanal, mis võimaldab turvaliselt, konfidentsiaalselt ning vajadusel ka anonüümselt rikkumisest teada anda.
• Samuti nõuab see ettevõtetelt konfidentsiaalsust tagava tehnilise lahenduse kasutuselevõtmist.
• Kuni 249 töötajaga ettevõtted võivad luua ka ühiseid rikkumisest teavitamise kanaleid, mis võimaldab jagada loodava süsteemi halduskulusid.

Mis on olulisemad muudatused?

• Direktiivi nõuetest tulenevalt nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem (asutusesisene, asutuseväline ning avalikkuse teavitamine).
• Esimene aste on asutusesisene teavitus. Selleks peavad pea kõik avaliku sektori asutused, kuid ka üle 50 töötajaga erasektori ettevõtted looma turvalised kanalid, mille kaudu inimesed saavad rikkumistest teada anda oma organisatsiooni sees. Asutusesiseseid teavituskanaleid julgustatakse looma ka neid ettevõtteid, kellele seadus sellist kohustust ei pane.
• Lisaks peab töötaja edaspidi olema informeeritud ka võimalusest anda rikkumisest teada ka asutusevälise teavituskanali kaudu. See on eriti oluline juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse tema suhtes kasutada survemeetmeid või kui näiteks ettevõttes selle väiksuse tõttu teavitamise süsteemi ei ole. Asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks tuleb määrata sõltumatu ja eraldiseisev asutus.
• Viimase variandina on kaitse ette nähtud ka avalikkuse poole pöördumise korral, kuid selleks on eraldi reeglid. Eelkõige lähevad siia alla olukorrad, mil asutusesisesele või -välisele teavitamisele ei ole reageeritud või kui rikkumine võib kujutada endast ilmset ohtu avalikele huvidele (näiteks hädaolukorra juhtumid). Kuigi avalikkuse poole pöördumine on alati lubatud, siis survemeetmete eest kaitse saab sel juhul ainult teatud olukordades, kuna rikkumisest avalikkuse teavitamine juhul, kui selleks tegelikult pole alust, võib oluliselt mõjutada sellega seotud inimesi või organisatsioone
• Lisaks peaks iga vilepuhumise eesmärk olema probleemide lahendamine ja asutusesisese või -välise kanali kaudu teavitamisel on tõenäoliselt võimalik rikkumist jätkuvalt kõige tulemuslikumalt kõrvaldada.
• VTK järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine olulisim kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid, nagu tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine. Näitlik loetelu survemeetmetest, mis peavad olema keelatud:

a) töösuhte peatamine, vallandamine;

b) madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine;

c) tööülesannete üleandmine, töötamise koha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine;

d) koolitusel osalemise takistamine;

e) tulemuslikkusele negatiivse hinnangu või negatiivse tööalase soovituskirja andmine;

f) distsiplinaarmeetme, noomituse või muu karistuse, sealhulgas rahalise karistuse määramine või rakendamine;

g) sunni rakendamine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine;

h) diskrimineerimine, ebasoodsasse olukorda seadmine või ebaõiglane kohtlemine;

i) ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine, kui töötajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et talle pakutakse alalist töökohta;

j) ajutise töölepingu pikendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine;

k) kahju tekitamine, sealhulgas isiku maine kahjustamine, eriti sotsiaalmeedias, või rahalise kahju põhjustamine, sealhulgas ärivõimaluste ja sissetulekute kaotamine;

l) musta nimekirja kandmine sektorit või kogu tööstusharu hõlmava mitteametliku või ametliku kokkuleppe alusel, mis võib kaasa tuua selle, et isik ei leia tulevikus selles sektoris või tööstusharus tööd;

m) kaupu või teenuseid käsitleva lepingu ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine;

n) litsentsi või loa tühistamine;

o) psühhiaatri juurde või ravile saatmine.

• VTK alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on näiteks vallandatud muudel põhjustel. Tööandjal kohustus on tõendada, et vallandamise põhjus ei olnud rikkumisest teavitamine. Samas, selleks, et kaitsta nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse, nähakse tasakaaluks ette vastutus ka pahatahtlike teavituste tegemise eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult aset ei leidnudki ja teavitaja oli sellest teadlik.
• Kaitse saamiseks on oluline, et isikul on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja ta on nõuetele vastavalt teavitanud, ning kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides.
• Ka anonüümse teavitamise korral tuleb tagada teavitajale kaitse juhul, kui ta on teavitanud nõuetekohaselt ning tema isik hiljem kindlaks tehakse.
• Eesti lähiriikidest on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus.

Millal jõustuvad muudatused?

Plaanitav seaduse jõustumise tähtaeg on detsember 2021.a.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 19.augustiks e-posti aadressile merike[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.