Avalda arvamust ühekordseid plasttooteid puudutavate muudatuste kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu vahetu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904. Direktiivi ülevõtmise ja eelnõu peamine eesmärk on kehtestada meetmed, millega vältida ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale.

Keda mõjutab?

• pakendiettevõtjaid
• joogipakendite ja jookide tootjaid
• toitlustusettevõtjaid
• teatud kaubandusettevõtjaid
• festivalide korraldajaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Tarbimise vähendamise meetmed müügikohtades

• Eelnõu kohaselt peab pakendiettevõtja müügikohas ühekordselt kasutatavale toidupakendile (nt salatikarp), milles olev toit on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist ning ühekordselt kasutatavale joogitopsile, mis on mõeldud müügipakendisse pakendamata joogi tarbimiseks, kehtestama müügihinna. Ühekordsete toidupakendite ja joogitopside hind ei või olla väiksem kui 0,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Ühekordsete toidupakendite ja joogitopside hind peab olema müügikohas tarbijale ja lõppkasutajale nähtavas kohas ja selgesti arusaadav (pakendiseaduse § 5 lg 2).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et pakendiettevõtja peab müügikohas tarbijat ja lõppkasutajat teavitama korduskasutatavate alternatiivide olemasolust ja andma infot, kas ja millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib toidu või joogi müümist korduskasutuspakendisse (pakendiseaduse § 5 lg 2).
• Pakendiettevõtjal tekib lisakohustus esitada andmed müügikohas tarbijatele ja lõppkasutajatele müüdavate ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite kohta (pakendiseaduse § 24³).
• Hiljemalt 1. jaanuarist 2024 peab pakendiettevõtja müügikohas pakkuma tarbijale ja lõppkasutajale võimalust toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ning nn „lahtiselt“ müüdavat jooki kaasa osta müüja pakutavasse korduskasutuspakendisse (pakendiseaduse § 5 lg 4).
• Hiljemalt 1. jaanuarist 2026 peab pakendiettevõtja, kes pakendab toitu, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, ja müügipakendisse pakendamata jooki kaasa müüma korduskasutuspakendis (pakendiseaduse § 5 lg 5).

2) Pakendijäätmete müügikohas kogumisega seotud muudatus

• Eelnõu paneb pakendiettevõtjale kohustuse müügikoha territooriumil tagada pakendijäätmete liigiti kogumise võimalus pakendatud kauba lõppkasutajale ja tarbijale. Tarbijal peab olema võimalus tagastada pakend vähemalt asukohta, kus vastav pakend talle kättesaadavaks tehti (pakendiseaduse § 20 lg 2).

3) Teatud toodete turule laskmise keeld

• Eelnõu näeb ette, et alates eelnõu jõustumisest on keelatud esmakordselt turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid:

- vatitikuvarred,

- söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad),

- taldrikud,

- kõrred,

- joogisegamispulgad,

- tavatarbijale kasutamiseks mõeldud õhupallide varred,

- vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid (jäätmeseaduse § 22³).

• Alates eelnõu jõustumisest ei ole lubatud turule lasta ka oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooteid (jäätmeseaduse § 22⁴).
• Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Seega puudutab turule laskmise piirang eelkõige tootjaid ja maaletoojaid.

4) Muudatused seoses plasti sisaldavate joogipakenditega

• Kuni 3 liitrit mahutavad joogipakendeid, millel on plastist valmistatud korgid ja kaaned, võib alates 3. juulist 2024 turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge. Nõue ei rakendu klaasist või metallist joogipakenditele, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist (pakendiseaduse § 36² lg 1).
• Eelnõu täpsustab kuni 3 liitrit mahutavatele plastist joogipudelite disaininõudeid. Alates 2025. aastast peab joogipudelite, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), koostises olema vähemalt 25% ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide Eesti territooriumil turule lastud PET-pudelite keskmisena. Alates 2030. aastast peab joogipudelite koostises olema vähemalt 30% ringlusse võetud plasti (pakendiseaduse § 36² lg 3 ja 4).
• Hiljemalt aastaks 2025 tuleb ühekordselt kasutatavate kuni 3 liitrit mahutavate plastist joogipudelite puhul saavutada kaalupõhiselt 77% ulatuses liigiti kogumine samal aastal turule lastud sama liiki joogipudelite kogusest. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90% ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine (pakendiseaduse § 36 lg 5).

5) Plasti sisaldavate toodete märgistusnõuded

• Plasti sisaldavad tooted, mis lastakse esmakordselt Eesti turule, peavad kandma märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Need tooted on järgmised:

1) hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid (märgistus peab olema kantud toote pakendile) (jäätmeseaduse § 22⁵);

2) niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks (märgistus peab olema kantud toote pakendile) (jäätmeseaduse § 22⁵);

3) filtriga tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (märgistus peab olema kantud toote pakendile) (jäätmeseaduse § 22⁵);

4) joogitopsid (märgistus peab olema kantud tootele) (pakendiseaduse § 23¹).

• Nõuetekohase märgistuseta tooteid ei lubata turule lasta alates 3. juulist 2021.
• Erandina on lubatud märgistamata tooteid turule lasta ka pärast 3. juulit 2021, kui märgistusnõuded on täidetud kleebisega. Kleebisega tooteid võib turule lasta kuni 4. juulini 2022.
• Märgistusnõuded on otsekohalduvad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2020/2151.

6) Laiendatud tootjavastutusega seotud muudatused

• Eelnõu kohaselt tuleb laiendatud tootjavastutuse süsteemid luua järgmiste toodete osas:

1) plasti sisaldavate isiklikuks tarbeks mõeldud niisutatud pühkepaberite,

2) õhupallide,

3) filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks mõeldud filtrite jaoks,

4) plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele (jäätmeseaduse § 25 lg 2).

• Plasti sisaldavate toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide ja pakkematerjalide, kuni kolm liitrit mahutavate joogipakendite, joogitopside ning õhukeste ja eritiõhukeste kilekottide tootjad peavad kandma lisaks järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud;

3) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud (pakendiseaduse § 12¹ lg 4¹).

• Isiklikuks tarbeks mõeldud plasti sisaldavate niisutatud pühkepaberite ja õhupallide tootjad ning peavad kandma järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;

3) andmete kogumise ja aruandluse kulud (jäätmeseaduse § 25² lg 1).

• Plasti sisaldava filtriga tubakatoodete ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite tootjad peavad kandma järgmised kulud:

1) teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud;

2) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud;

3) andmete kogumise ja aruandluse kulud;

4) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud (jäätmeseaduse § 25² lg 1 ja 2).

• Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peavad kandma järgmised kulud:

1) kulud, mis on seotud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega;

2) kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes direktiivi artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest (jäätmeseaduse § 26²¹).

• Uued tootjavastutussüsteemid tuleb luua hiljemalt 31. detsembril 2024, kuid enne 4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite puhul alates 5. jaanuarist 2023 (jäätmeseaduse § 136¹⁶).

7) Väiksemate pakendiettevõtjate erisus kaob

• Eelnõu kaotab pakendiseadusest erisuse, mis vabastas väiksemad pakendiettevõtjad teatud kohustusest. Näiteks kehtiva seaduse kohaselt ei pea ettevõtja, kes laseb alla 200 kg pakendeid aastas turule, esitama pakendiregistrisse pakendite andmeid isegi juhul, kui ta ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Edaspidi selline erisus kaob (pakendiseaduse § 20 lg 7).

8) Avalike üritustega seotud muudatus

• Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama, et tema haldusterritooriumil toimuvatel avalikel üritustel kasutatakse toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Kohaliku omavalitsuse üksus peab nõuded üle võtma hiljemalt 1. jaanuariks 2023 (pakendiseaduse § 5 lg 6 ja 7).

Millal jõustuvad muudatused?

• Eelnõu jõustub üldises korras. Suure tõenäosusega jõustub eelnõu selle aasta teises pooles.
• Osad muudatused jõustuvad ka hiljem: 2022. aasta 1. jaanuaril, 2022. aasta 3. juulil, 2023. aasta 1. jaanuaril, 2023. aasta 5. jaanuaril (eelnõu § 4).

Anna teada, mida arvad ühekordseid plasttooteid puudutavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. augustiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.