Avalda arvamust videoseadmete kasutamisel isikuandmete töötlemise juhendi kohta
Euroopa Andmekaitsenõukogu on vastu võtnud suunised, millega selgitatakse lähemalt, kuidas erinevate videoseadmete kasutamisel isikuandmeid võib töödelda selliselt, et see oleks GDPR-iga kooskõlas. Kaubanduskoda soovib ettevõtete arvamust nimetatud suuniste osas.
Juhendi kohaselt kehtib üldine põhimõte „mida vähem, seda parem“ st mida vähem inimeste õigust privaatsusele ja anonüümsusele rikutakse, seda parem. Eriti oluline on see turvakaamerate puhul, mille kasutamise puhul tuleb järgida suurt hulka reegleid, näiteks filmimisulatus peab piirduma ainult turvatava alaga ja filmitavat materjali säilitatakse võimalikult lühikest aega. Eriti ettevaatlik tuleb olla andmete avaldamisel kolmandatele isikutele, kus inimeste näitamine äratuntaval viisil on lubatud ainult erandkorras. Siinkohal tuleb silmas pidada, et anonüümsuse tagamiseks ei piisa videomaterjalil ainult inimese näo hägustamisest, kui isik on äratuntav muude ainult talle omaste tunnuste järgi, näiteks eriline kõnnak, keha katvad tätoveeringud vmt. Juhistes soovitatakse asutuste omanikel kaaluda, kas turvalisuse tagamiseks on turvakaameraid üldse vaja või saaks asendada muude vahenditega, näiteks ehitada hoone ümber aed, panna akendeks karastatud klaas, katta hoone seinad graffiti vastase kattekihiga, palgata turvameeskond jne. Kui aga turvakaamerad on paigaldatud ja nende kasutamine on õigustatud, siis peab inimest informeerima üsna põhjalikult sellest, kes filmib, miks filmib ja missugused õigused on inimesel temast filmitud videomaterjalile. Ainult silt, kus on öeldud „Videovalve“ või pandud kaamerat kujutav märk, ei ole piisavad. Arvestama peab, et inimestel peab olema võimalus tutvuda nende kohta salvestatud videomaterjaliga ning teatud juhtudel nõuda materjali kustutamist.
Juhendis on käsitletud ka biomeeriliste andmete kasutamist. Näiteks kui mõni lennujaam töötab välja näotuvastuse alusel registreerimise süsteemi, siis peab inimene selle kasutamiseks andma üheselt väljendatud nõusoleku ja alati peab alati olema võimalus kasutada ka muid identifitseerimisvahendeid. Inimesi ei tohi sundida kasutama biomeetrilisi tuvastusmeetodeid ja alternatiivsete võimaluste kasutamine ei tohi olla raskendatud (näiteks näotuvastusega check-in on tasuta, passi alusel aga tasuline). Keelatud on inimeste massiline tuvastamine biomeertiliste andmete alusel isegi juhul, kui see on vajalik parema teeninduse huvides. Näiteks ei tohi hotellid monitoorida kõikide inimeste näojooni selleks, et otsida nende hulgast välja VIP klienti, keda soovitakse esmajärjekorras teenindada.
Eeltoodu on vaid lühikokkuvõte juhistest. Soovitame videoseadmeid kasutavatel ettevõtetel suuniste dokumendiga põhjalikult tutvuda Euroopa Andmekaitsenõukogu veebiküljel: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/public-consultations/2019/guidelines-32019-processing-personal-data-through-video_en.
Ettevõtjate arvamused eelnimetatud juhiste osas on oodatud hiljemalt 06. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Euroopa Andmekaitsenõukogule.