27.06.2018

Eestis plaanitakse kaasajastada mereõiguse üldpõhimõtteid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on viinud läbi mereõiguse revisjoni ja saatnud kooskõlastamiseks merendusvaldkonna seaduste või nende muutmise seaduste eelnõude väljatöötamise kavatsused.

Mis on muudatuste eesmärk?

Eesmärk on luua kvaliteetne ning kaasaegne nii rahvusvahelise kui ka kaubandusliku meresõidu õiguse ühtne süsteem.

Keda mõjutab?

Kõiki merendusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid (laevaomanikke olenemata laeva lipust, kuid eelkõige Eesti laevaomanikke ja laevade operaatoreid ja muid laevade käitajaid, laevaagente, sadamaid jm)

Mis on olulisemad muudatused?

Kaubandusliku meresõidu koodeksi (KMSK) tühistamine täies ulatuses. Koodeksi sätted vaadatakse üle ning need viiakse  kaubandusliku meresõidu seadusese või mõnda teise asjakohasesse Eesti seadusesse.

Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMSS-i) muudatused. KMSS-i viiakse sisse:

  • muudatused seoses rahvusvaheliste konventsioonidega ja määrustega, millega Eesti on  ühinenud, kuid mida pole siiani sätestatud või on seda tehtud ebaselgelt. St  õigusselgus, millised rahvusvahelised õigused kohalduvad, tagatakse  juba üldsätetes ning edaspidi puudub seaduse tekstis vajadus nende dubleerimiseks KMSSs;
  •  parandused seoses mitmete tõsiste vigade või vastuoludega lastiveo, reisijaveo- ja prahilepingute osas Eesti õiguses;
  • täpsustused  merekabotaaži alastest õigustest ELs, mistõttu lihtsustub reisilaevade kontrollimine ja puudub vajadus alati jälgida missuguseid reise – kas välis- või kabotaažireise antud reisi- või ristluslaev teeb;
  •  parandused lastiveolepingu ja reisiprahilepingu eksliku samastamise likvideerimiseks. See tõstab Eesti reisiprahtijate konkurentsivõimet laevandusturul seetõttu, et reisiprahilepingu kui laeva kasutuslepingu puhul saadavale prahirahale ei tule lisada käibemaksu, nagu seda tehakse lastiveolepingu puhul jm.

Merendusseadustiku üldosa seaduse (MerSÜS) eelnõu väljatöötamine.  MerSÜS:

  • looks alused merendusseadustiku süsteemile ning sätestaks mereõiguses olulist tähtsust omavad peamised mõisted ja olulised põhimõtted, mis on läbivalt kasutuses kõigis merendusvaldkonda reguleerivates seadustes. Sellised peamised mõisted merenduses on nt laev, reeder, kapten, Eesti mereala, veetee;
  • peaks andma alused ja merendusseadustiku osana kaasama ka merekeskkonna kaitse seadused ja arvestama merevööndite õigusaktide seoseid merendusseadustiku hulka kuuluvate seadustega.

Millal muudatused jõustuvad?

Õigusaktide eeldatav jõustumise aeg  on 01.03.2020. Eeldatav eelnõude avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg  2019 sügis.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 09.juuliks e-posti aadressile merike.koppel@[at]koda.ee.

Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Väljatöötamise kavatsustega saab lähemalt tutvuda siin:

Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise eelnõu VTK (.pdf)KMSS VTK lisa laevaagendid (2) (.pdf)merendusseadustiku yldosa seaduse VTK (2) (.pdf)
0