Ettevõtete ressursitõhususe meetme tingimusi muudetakse
Mis on ressursitõhususe meede?
Ressursitõhususe meede on loodud tööstuses vajalike investeeringute ja tehnoloogiliste uuenduste kiirendamiseks. Meetme raames on toetatud nii terviklike ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine kui ka seadmete soetamine või välja vahetamine, kui need aitavad ettevõttel ressursse säästa. Toetatakse ka lahendusi, mis võimaldavad tootmisprotsesse efektiivsemalt juhtida või tootmisjääke kasutusele võtta.
Mis on eelnõu eesmärk?
Toetuse andmise eesmärk on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Eelnõu eesmärk on täpsustada toetuse andmise tingimusi (parem õigusselgus toetuse taotlemisel) kehtestades sealjuures eraldi taotlemise korra väikeprojektidele.
Keda mõjutab?
Meetmest saavad toetust taotleda kogu mäetööstuse (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05-09) ja töötleva tööstuse ettevõtted (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10-33, välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12).
Millised on olulisemad muudatused?
- Toetuse taotlejate ringi laiendatakse kogu töötleva tööstuse ettevõtetele (va tubakatoodete tootmine)
- Ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on edaspidi 200 001 eurot. Kuna ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on edaspidi 200 001 eurot, siis vähese tähtsusega abi (VTA-d) ei anta (piirmäär 200 000 eurot). Meetme tegevusteks antav toetus on edaspidi alati riigiabi.
- Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestusele piirangu seadmise eesmärk on motiveerida taotlejaid paremini planeerima ja läbi mõtlema projekti tegevused ja elluviimise ajakava. Samuti vähendada praktikas esile kerkinud põhjendamatut projekti elluviimisega venitamist. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra.
- Täpsustatakse, millised on abikõlblikud kulud erinevat liiki abi andmisel (regionaalabi, keskkonnakaitseks antav abi ja energiatõhususeks antav abi).
- Lisatakse nõue, et tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat.
- Eelnõu kohaselt peab taotlejal olema tehtud nõuetekohane detailne ressursiaudit, mis kinnitab tekkivat ressursisäästu ning kavandavate investeeringute asjakohasust. Ressursiauditile seatakse lühem vanusepiirang. Detailne ressursiaudit ei tohi olla vanem kui 2 aastat, peab kajastama ettevõtte olemasolevat olukorda ning tehtud kooskõlas rakendusasutuse kinnitatud ressursiauditi metoodikaga.
- Toetuse saajale lisandub kohustus esitada rakendusüksusele (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) lisaks vahe- ja lõpparuandele ka järelaruanded. Kui varasemalt oli rakendusüksusel õigus toetuse saajalt nõuda aruannete esitamist tulemuslikkuse hindamiseks, siis määruse muudatusega on toetuse saajal edaspidi kohustus esitada rakendusüksusele abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul iga-aastased järelaruanded, mis võimaldavad hinnata projekti tulemuslikkust ning kajastavad muuhulgas saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile. Nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik hinnata meetmega saavutatud tulemusi kogustena (t, m3, kWh) ressursside lõikes.
- Kehtestatakse eraldi kord väikeprojektide taotlemiseks. Väiksemaid summasid (kuni 200 000 eurot) ja VTA-d on edaspidi võimalik taotleda meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral. Väikeprojekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 6 kuu võrra.
Millal määrus jõustub?
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Hetkel ei ole teada täpset jõustamise kuupäeva.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 08.juuniks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee.
Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Keskkonnaministeeriumile.