03.01.2018
Euroopa Komisjoni ettepanekud töö- ja eraelu tasakaalustamiseks
Euroopa Komisjon on koostanud direktiivi eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada töö- ja eraelu ühitamist lapsevanemate ja hooldajate jaoks ning innustada mehi rohkem kasutama perepuhkuste ja paindliku töökorralduse võimalusi.
Keda mõjutab?
Muudatused puudutavad kõiki tööandjaid, kelle juures töötavad lapsevanemad.
Mis on olulisemad muudatused?
- Direktiiviga soovitakse töötajatele anda individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele, mida ei saa ühelt vanemalt teisele üle kanda. See tähendab, et nii emale kui ka isale antakse vähemalt neli kuud vanemapuhkust lapse 12-aastaseks saamiseni, kusjuures isa ei saa oma puhkust emale üle kanda ja ka vastupidi. Vanemapuhkuse hüvitismäär peab olema vähemalt võrdväärne haigushüvitise määraga.
- Eelnõuga antakse isadele lapse sünni korral õigus saada vähemalt kümme tööpäeva tasulist isapuhkust haigushüvitise määras. Praegu ei ole ELi tasandil olemas isapuhkuse miinimumnorme. Eestis on 10-tööpäevane isapuhkus kehtestatud töölepingu seadusega ning see pikeneb 30 päevani alates 1. juulist 2020.
- Lisaks antakse töötajatele iga-aastane õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust raskelt haige või hooldamist vajava sugulase (laps, vanem, abikaasa, elukaaslane) toetamiseks. Sellist puhkuseliiki hetkel Eestis ei ole, aga riik plaanib hoolduspuhkuse kehtestada 1. juulist 2018.
Millal peab Eesti direktiivi üle võtma?
Eesti peab direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid jõustama hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi jõustumist. Hetkel käivad direktiivi osas arutelud ELi tasemel ning veel ei ole teada, kas, millal ning millisel kujul direktiiv jõustub.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 9. jaanuariks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame sotsiaalministeeriumile.