07.05.2018

Euroopa Liit soovib vähendada ebaausaid kaubandustavasid toiduainete tarneahelas

Valminud on direktiivi ettepanek, millega kehtestatakse loetelu ebaausatest kaubandustavadest toiduainete tarneahelas. Lisaks näeb direktiiv ette, et iga liikmesriik määrab avaliku sektori asutuse, kes tagab keeldude järgimise riigi tasandil.

Keda mõjutab?
Direktiiviga kaitstakse toiduainete tarneahelas osalevaid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega (VKE) põllumajandustootjaid ning muid VKE-dest juriidilisi isikuid, kes müüvad toiduaineid (tarnijad).
Direktiivist tulenevaid keelde peavad järgima ka ostajad ehk isikud, kes ostavad tarnijatelt toiduaineid kaubanduslikul eesmärgil.

Millised kaubandustavad on direktiivi kohaselt keelatud?

  • Ostja maksab tarnijale kiirestiriknevate toiduainete eest hiljem kui 30 päeva pärast arve saamist või toiduainete tarnimist.
  • Ostja tühistab kiirestiriknevate toiduainete tellimused nii lühikese etteteatamisega, et ei saa eeldada, et tarnijal õnnestub leida neile toodetele muid turustus- või kasutusvõimalusi.
  • Ostja muudab ühepoolselt ja tagasiulatuvalt tarnelepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, aja või mahuga, toiduainete kvaliteedinõuete või hindadega.
  • Tarnija maksab toiduainete raiskumineku eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte tarnija hooletuse või süü tõttu.
  • Keelatud on ka järgmised kaubandustavad, kui nendes ei ole ostja ja tarnija lepingu sõlmimisel selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud:
    • Ostja tagastab tarnijale müümata jäänud toiduained.
    • Ostja nõuab tarnijalt tarnija toiduainete ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest tasu.
    • Tarnija kannab ostja poolt müüdavate toiduainete müügiedenduse kulud. Kui müügiedenduse algatajaks on ostja, määrab ta enne müügiedenduse algust kindlaks edenduse ajavahemiku ja tellitavate toiduainete eeldatava koguse.
    • Tarnija kannab ostja poolt müüdavate toiduainete turustamise kulud.

Kuidas tagatakse ebaausate kaubandustavade mitte kasutamine?

  • Iga liikmesriik määrab avaliku sektori asutuse, kes tagab keeldude järgimise riigi tasandil.
  • Tarnija ja tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, kelle liige (liikmed) või liikmete liige (liikmed) leiab (leiavad), et keelatud kaubandustava teda (neid) mõjutab, võivad esitada kaebuse vastavale avaliku sektori asutusele.
  • Vastav avaliku sektori asutus tagab kaebuse esitaja taotluse korral viimase identiteedi konfidentsiaalsuse ja mis tahes muu sellise teabe konfidentsiaalsuse, mille avalikustamist peab kaebuse esitaja oma huve kahjustavaks. Kaebuse esitaja täpsustab sellise teabe võimalikus konfidentsiaalsustaotluses.
  • Vastaval avaliku sektori asutusel on muu hulgas õigus nõuda ostjalt keelatud kaubandustava praktiseerimise lõpetamist ning määrata rikkumise toimepanijale rahatrahv.

Millal jõustuvad muudatused?
Eesti peab direktiivis sisalduvad normid Eesti õigusesse üle võtma hiljemalt aasta pärast direktiivi jõustumisest. Hetkel ei ole teada, millal direktiiv jõustub.
Direktiivis sisalduvaid norme hakatakse kohaldama tarnelepingute suhtes, mis on sõlmitud aasta pärast direktiivi jõustumist.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 8. aprilliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame maaeluministeeriumile.

Tutvu lähemalt direktiivi eelnõuga:

Direktiivi eelnõu (.pdf)
0