Jaga oma mõtteid kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetuse plaani kohta

Mis on toetuse eesmärk?
Eelnõu järgi on toetuse andmise eesmärk toetada ettevõtete investeeringuid selliste innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet tooteühiku kohta ning viivad lisandväärtuse kasvule (vt eelnõu § 2 lõige 1).

Kes saavad taotlust taotleda?
Eelnõu kohaselt saavad toetust taotleda kõik äriühingud, kelle tegevusala või toetatava projekti tegevusala on EMTAK järgi töötlev tööstus või veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (vt eelnõu § 13).

Millistele tegevustele saab toetust küsida?

• Eelnõu näeb ette, et toetust antakse järgmistele tegevustele (vt eelnõu § 7):
• uue tootmisliini rajamine;
• keskkonda kaitsva lahenduse kasutusele võtmine, sealhulgas CO2 heidet vähendava;
• energiatõhusust parendava tehnoloogia soetamine, sealhulgas tõhusa taastuvallikaid kasutava kütte- ja jahutussüsteemi rajamine;
• oma tootmisüksuse tarbeks taastuvallikatest energia või vesiniku tootmise rajamine.

Millised on plaanitava toetusmeetme muud tingimused?

• Eelnõus kohaselt tähendab innovaatiline investeering investeeringut sellise tehnoloogia rakendamiseks, mille abil tootmisüksus ja selle toodang vastab Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud sama valdkonna parima võimaliku tehnoloogia keskkonna- ja energiasäästunõuetele või ületab neid nõudeid, või kasvuhoonegaaside heidet vähendavasse tehnoloogiasse, mida pole Eestis varem kasutatud või on seda kasutatud oluliselt väiksemas mahus (vt eelnõu § 4 p 2).
• Vastavalt eelnõule võib toetuse summa olla  500 000 kuni 2 miljonit eurot ning täpsemad toetuse tingimused on välja toodud allpool (vt eelnõu § 10). 
• Lisaks näeb eelnõu ette, et toetuse osakaal on maksimaalselt 70%. Seejuures näeb eelnõu olenevalt äriühingu asukohast suurele, keskmise suurusega ja väikesele ettevõtjale ette erinevad toetuse osakaalud (näiteks Harju ja Saare maakonnas suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest) (vt eelnõu § 11).
• Eelnõu näeb ette ka nõuded taotlejale. Nimelt peab taotleja olema tegutsev äriühing, millel on olemas rahaline ja sisuline võimekus projekti ellu viimiseks, ettevõte ei tohi olla finantsraskustes, ettevõttel ei või täitmata maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita olla suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Samuti peab taotleja olema tagasi maksnud toetuse, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on tagasimaksmise nõude mõne varasema toetuse puhul esitanud (vt eelnõu § 14). 
• Projekti hindamiskriteeriumite osakaalud, näiteks innovaatilisuse ja kasvuhoonegaaside vähenemine aastase toodangu kohta, millega taotlust esitades arvestada, on toodud eelnõu lisas „Hindamiskriteeriumite osakaalud, selgitused ja arvutuskäik“.
• Eelnõu järgi on abikõlbulikud muuhulgas materiaalse vara soetamise kulud ning selle kasutamiseks vajaliku seadistamise ja kohapealse väljaõppe kulud. Kuid materiaalse vara transportimise ja seadistamise kindlustamise kulud on abikõlblikud juhul, kui need sisalduvad vara soetusmaksumuses (vt eelnõu § 8).
• Projekti abikõlblikkuse perioodi algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast (st mitte enne Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse esitamist) ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2033. aastal ning see algab hiljemalt kuue kuu möödudes taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitamisest (vt eelnõu § 12).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et taotlusvooru rahalise mahu, avamise ja sulgemise kuupäevad kinnitab kliimaminister vastava käskkirjaga (vt eelnõu § 15 lg 2). 
• Plaani kohaselt hakkab toetuse taotlemine toimuma läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse, kes kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja avalikus kanalis vähemalt 21 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Taotlus tuleb esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonna kaudu (vt eelnõu § 3, § 15 lg 1 ja § 14 lg 1).

Millal saab hakata taotlusi esitama?

• Eelnõu kohaselt jõustub määrus üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, seega hetkel ei ole jõustumise aeg teada.
• Kui määrus jõustub, siis kuulutab Keskkonnainvesteeringute Keskus taotlusvooru välja oma veebilehel ja avalikes kanalites vähemalt 21 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva, mille kliimaminister on kinnitanud. 

Anna teada, mida arvad plaanitavast toetusmeetmest ja selle taotlemise tingimustes. Tagasisidet ootan hiljemalt 22. jaanuariks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.