Jaga oma mõtteid ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse plaani kohta

Mis on toetuse eesmärk?
Eelnõu järgi on toetuse andmise eesmärk ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine ning ettevõtetes tööstussümbioosi lahenduste kasutamine, et Eestis suurendada ringmajanduse põhimõtteid arvestavate ja keskkonnakorralduse lahendusi rakendavate ettevõtete arvu (vt eelnõu § 4 lõiked 1 ja 2).

Kes saavad taotlust taotleda?
Eelnõu kohaselt saavad toetust taotleda kõik äriühingud ning ka mitu taotlejat koos (vt eelnõu § 10).

Millistele tegevustele saab toetust küsida?

• Eelnõu näeb ette, et toetust antakse järgmistele tegevustele (vt eelnõu § 4 lõiked 1 ja 2 ning § 2 p-d 5 ja 10):
  • tööstussümbioosi lahenduste rakendamine - näiteks tootmisliinide seadistamine teisese tooraine kasutamiseks. Eelnõu järgi on tööstussümbioos ärimudel, mille puhul organisatsioonid teevad koostööd eesmärgiga saavutada kinnine tootmistsükkel, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse kõrvalsaadused, heitsoojuse või muud ülejäägid kasutab ära teine ettevõte.
  • ringmajanduse ärimudelite rakendamine – näiteks tootes biojäätmetele kasutuse leidmine ning paranduskeskuste loomine ja arendamine ja muud sarnased tegevused. Seejuures on eelnõu kohaselt ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeli puhul tegemist majandusmudeliga, mille kohaselt on kasutusel olevad ressursid kestlikult saadud ning mida tarbitakse targalt ning keskkonda hoidvalt, pikendades toodete eluiga.

Millised on toetusmeetme tingimused?

• Ühe projekti maksimaalne kogumaksumus võib olla kuni 200 000 eurot ja minimaalne kogumaksumus 10 000 eurot. Seejuures on toetuse osakaal maksimaalselt 47,93% (kohalikule omavalitsusele kuni 70%) (vt eelnõu § 9).
• Eelnõu järgi on abikõlbulikud muuhulgas materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud, investeeringutega seotud seadistamise kulud, taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud ning vabatahtlikke keskkonnameetmete kasutuselevõtu kulud (näiteks ökomärgise taotlemine või erinevate keskkonna aruannete koostamine) (vt eelnõu § 7 lg 2).
• Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotlusvooru väljakuulutamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 2029. aasta 31. detsember. Samuti on eelnõuga ette nähtud, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud ning taotluse rahuldamisest alates tuleb kuue kuu jooksul projekti tegevustega alustada (vt eelnõu § 8).
• Eelnõus on sätestatud, et toetust antakse tähtajatu taotlusvooru kaudu (vt eelnõu § 12 lg 1).
• Plaani kohaselt hakkab toetuse taotlemine toimuma läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse, kes kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja avalikus kanalis. Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ning neid menetletakse nende laekumise järjekorras (vt eelnõu § 5 lg 2 ja § 12 lg 4-6, 9).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone (vt eelnõu § 12 lg 3).
• Toetusmeetme eelarve maht on 4,5 miljonit eurot (vt eelnõu seletuskirja tabel 4).

Millal saab hakata taotlusi esitama?

• Eelnõu kohaselt jõustub määrus üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, seega hetkel ei ole jõustumise aeg teada.
• Kui määrus jõustub, siis kuulutab Keskkonnainvesteeringute Keskus taotlusvooru välja oma veebilehel ja avalikes kanalites.

Millised on olnud kaubanduskoja varasemad seisukohad toetuse osas?

• Eelnõu varasem versioon nägi rangelt ette, et ringmajanduse ärimudelite rakendamise alla kuulub jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine, toodete tootmiselt teenuse pakkumisele üleminek, biomajanduse lahenduste rakendamine ning parandustöökodade loomine ja arendamine. See tähendas, et muude ringmajanduse ärimudelite rakendamiseks ei olnud eelnõu järgi võimalik toetust taotleda. Seetõttu tegi koda ettepaneku muuta eelnõu sõnastus paindlikumaks, et toetuse taotleja saaks toetust taotleda ka muude ringmajanduse ärimudelite rakendamise alla kuuluvate tegevuste jaoks, mis vastavad eelnõus toodud tingimustele. Praegune eelnõu versioonis on koja ettepanekut arvestatud ning taotluse saab tulevikus esitada ja muude ringmajanduse ärimudelite rakendamiseks.
• Eelnõu näeb hetkel ja nägi ka varasemas versioonis ette, et lisaks äriühingule, sihtasutusele ja mittetulundusühingule võib toetust taotleda ka kohalik omavalitsus, omavalitsusliit, kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus ning maakondlik arendusorganisatsioon. Seejuures oli määratletud, et toetusmeetme eelarve maht on kokku 4,5 miljonit eurot, mistõttu tegi koda ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et toetust saavad taotleda ainult Eesti äriregistrisse kantud äriühingud. Seda koja ettepanekut ei ole arvesse võetud.
• Ka eelnõu varasema versiooni kohaselt võis ühe projekti maksimaalne kogumaksumus olla kuni 200 000 eurot ja minimaalne kogumaksumus 10 000 eurot ning toetuse osakaal äriühingutel maksimaalselt 47,93 protsenti, aga kohalikul omavalitsusel 40-70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kaubanduskoda sellist eelnõu lahendust ei toetanud, millega kohalikule omavalitsusele antava toetuse osakaal on suurem kui enamikel äriühingutel. Koda tegi ettepaneku, et kui kohalikud omavalitsused jäävad toetuse saajate hulka, viia nende toetuse osakaal äriühingute omaga võrdseks. Koja ettepanekut arvesse ei võetud.

Anna teada, mida arvad plaanitavast toetusmeetmest ja selle taotlemise tingimustes. Tagasisidet ootan hiljemalt 15. septembriks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.