Jaga oma mõtteid taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmise kohta Eesti õigusesse

Mis on eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, parandada energiatõhusust ja energiajulgeolekut, vähendada saasteainete heidet ning soodustada õiglasi ja taskukohaseid energiahindu. Muudatused on tingitud vajadusest võtta Eesti õigusesse üle taastuvenergia direktiivi muudatused (direktiiv 2023/2413).

Keda mõjutab?

• taastuvenergia arendajaid
• vesiniku ja sünteetilise kütuse tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid
• biomasskütust tootvaid ja tarbivaid ettevõtteid
• soojusettevõtteid
• kütusemüüjaid
• elektri ja gaasi tarnijaid
• elektrisõidukitootjaid, kodumajapidamistes kasutavate akude ja patareide tootjaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

• Eelnõu näeb ette, et kliimaministeerium peab korraldama 2025. aasta 21. maiks taastuvenergiaalade kaardistuse (eelnõu § 4 punkt 39). Seega on edaspidi info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatud automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Seni on puudunud terviklik vaade, milline on Eesti taastuvenergia potentsiaal ja millised alad on taastuvenergia arendamiseks sobilikud ning andmed sobivuse kohta on olnud laiali erinevates andmebaasides.
• Eelnõu kiirendab taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade täielikkuse kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõjude hindamisest ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestvusele (eelnõu § 4 punkt 38). Plaanitav muudatus kiirendab eelkõige biogaasijaamade loamenetluse kogukestust.
• Eelnõu laiendab keskkonnamõju hindamise kiirendatud menetlust kõigile taastuvenergia projektidele (eelnõu § 6 punktid 1-2). Hetkel kehtib see vaid maismaa tuuleelektrijaama rajamisele.
• Lisaks täpsustab eelnõu taastuvenergiajaama ajakohastamise korral tehtava keskkonnamõju hindamise detaile (eelnõu § 6 punktid 4-11).
• Eelnõu kohaselt vajab hoonete tehnosüsteemi ümberehitamine ja kuni 100 kW päikesepaneelide rajamise menetlus senise ehitusloa ja kasutusloa asemel ehitusteatist ja kasutusteatist (eelnõu § 2 punktid 3-6).
• Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida uuesti ehitusteatises esitatud andmeid, võib alustada ehitamist (eelnõu § 2 punkt 2).
• Eelnõu kaotab nõude, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba (eelnõu § 1 punkt 1). Muudatus on vajalik, et kiirendada taastuvenergia projektide loamenetlust, võimaldades õhusaasteloa ja ehitusloa paralleelset menetlust.

2) Päritolutunnistused

• Eelnõu võimaldab edaspidi Eleringil anda päritolutunnistust ka muule kui bioloogilise päritoluga taastuvvesinikule ehk taastuvat mitte-bioloogilist päritolu vesinikule (eelnõu § 4 punktid 22-23). Muule kui bioloogilist päritolu vesinikule päritolutunnistust väljastades tuleb tootjal esitada Eleringile teave ka kütuse energiaühiku vastavuse kohta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184 kehtestatud kriteeriumitele (eelnõu § 4 punkt 32). Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab Elering tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mitte-bioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme (nt ISCC, REDcert, CertifHy, KZR INiG System). Lisaks tuleb tootjal esitada ka toodetud vesiniku tüüp, mida on kolm: muu kui bioloogilist päritolu taastuvvesinik, taastuvvesinik ning muu vesinik (ehk fossiilne vesinik) (eelnõu § 4 punkt 32).
• Eelnõu loob võimaluse väljastada energia tarnijale või tarbijale päritolutunnistus otse, kui tootja ise on saanud investeeringu- või tegevustoetust (eelnõu § 4 punkt 36). Tarnija või tarbija on isik, kes ostab energiat kas konkurentsitingimustes või elektrituruseaduse § 3 punkti 8³ kohaste taastuvelektri müügilepingutega.
• Eelnõu annab Eleringile võimaluse päritolutunnistuse standardühikut 1 MWh jagada murdosaks tingimusel, et murdosa on 1 Wh kordne (eelnõu § 4 punkt 25). Seni on Eestis rakendatud jäägipõhist lähenemist ehk kui kalendrikuu toodang ületab MWh, siis üle jääv toodang (alla 1 MWh) kantakse järgmisesse tootmisperioodi. Seega lubab muudatus üle minna reaalajas päritolutunnistuste turule.
• Eelnõus sisaldub kohustus siduda päritolutunnistused konkreetsete võrkudega, näiteks gaasi- või vesinikuvõrk. Samuti on eelnõus kirjas, et võrguväliselt toodetud energia päritolutunnistusega ei tohi tõendada võrgust võetud energia tarbimist (eelnõu § 4 punkt 26). Muudatus mõjutab eelkõige biometaani tootjad, tarnijad ja tarbijad.
• Eelnõu kohustab elektri ja gaasi tarnijaid tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses päritolutunnistustega ning võimaldab kasutada ülejäänud osa päritolu tõendamiseks vastava energialiigi segajääki (eelnõu § 4 punkt 35).

3) Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte- ja jahutus

• Eelnõu kohaselt peavad ettevõtted, kes kasutavad biomasskütust elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW, hakkama näitama, et nende kasutatav biomasskütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele (eelnõu § 4 punkt 20). Hetkel on see kohustus ettevõtetel, kelle käitise summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. Kohaldusalasse lisanduvate ettevõtete jaoks tähendab muudatus lisanduvat halduskoormust, kuna tuleb tõendada, et kasutatud biokütuseid saab pidada taastuvenergiaks.

4) Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris

• Tulevikus tekkiv tööstussektor, mis kasutab vesinikku lõppenergia tootmisel, peab kasutama muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust (RFNBO) aastaks 2030 vähemalt 42%. Aastaks 2035 peab see olema vähemalt 60% tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust (eelnõu § 4 punkt 9). Tööstussektori alla lähevad mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus ja infoalane tegevus. Hetkel puuduvad Eestis ettevõtted, kellele eesmärk kohaldub.

5) Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine

• Eelnõu annab keskkonnaametile õiguse teha järelevalvet ja tagada, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, ning kahesuunalise laadimise funktsioone (eelnõu § 3 punkt 5). Nutilaadimine on laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt (eelnõu § 3 punkt 1). Kahesuunaline laadimine on nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud (eelnõu § 3 punkt 1).

6) Muud muudatused

• Praegu on tarnijal võimalik vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvootide (UER) kasutamisega. Eelnõu kohaselt kaob aga võimalus osta kvooti teistes riikide töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvoote (eelnõu § 1 punkt 5).
• Eelnõu kohaselt peab aastaks 2030 moodustama uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia osakaal vähemalt 5% uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest (eelnõu § 4 punkt 8). Uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia on taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selge riskitasemega taastuvenergiatehnoloogia.
• Eelnõu näeb ette, et taastuvenergia toetust võib maksta vaid biomassi säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriumitele vastava energia tootmiseks (eelnõu § 4 punkt 12). Säästlikkuse kriteeriumite kohaselt ei loeta tõendamata biomassist toodetud energiat taastuvenergiaks ja seega käsitletakse kasutatud kütusest tekkivat heidet kui fossiilset heidet, millele kohaldub ELi heitkogustega kauplemise süsteem.
• Eelnõu kohustab soojusettevõtjaid avaldama oma veebilehel teavet eelneva kalendriaasta keskmise suhtelise soojuskao kohta võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega (eelnõu § 5).

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad 2025. aasta 21. mail, sest taastuvenergia direktiivi muudatused tuleb selleks ajaks Eesti õigusesse üle võtta.

Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleks eelnõus teha. Vastust ootan hiljemalt 14. novembriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.