07.09.2023

Jaga oma mõtteid tööturustatistikaga seotud plaanitavate muudatuste kohta

Euroopa Komisjon on tulnud välja ettepanekuga kehtestada Euroopa ettevõtetega seotud tööturustatistika uus raamistik, mis hõlmab statistikat töötasude struktuuri ja jaotumise ning tööjõukulude, tööjõukuluindeksi, vabade ametikohtade ja soolise palgalõhe kohta. Anna hiljemalt 28. septembriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest seoses tööturustatistikaga.

Mis kuulub tööturustatistika alla?
Ettevõtetega seotud tööturustatistika kirjeldab ettevõtete toimimist tööturgudel. Tööturustatistikaga hõlmatud valdkonnad käsitlevad peamiselt tööjõukulude taset, koosseisu ja muutumist, töötasude jaotust ja struktuuri (sh sooline palgalõhe) ja vabade ametikohtade statistikat.

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on teha ettevõtetega seotud tööturustatistikat, mis on aja- ja asjakohane, hõlmab täielikult kõiki majandussektoreid ning võimaldab võrrelda eri liikmesriike.

Keda mõjutab?
Komisjoni ettepanek mõjutab kõiki ettevõtteid, kus on vähemalt üks töötaja.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

  • Euroopa Komisjon on tulnud välja määruse ettepanekuga, mis kehtestab ettevõtetega seotud tööturustatistika arendamise, tegemise ja levitamise reeglid (vt ettepaneku art 1).
  • See ettepanek hakkab asendama kolme praegu kehtivat määrust (määrused nr 530/1999, 450/2003 ja 453/2008).
  • Ettevõtetega seotud tööturustatistika peab ettepaneku kohaselt hõlmama kolme valdkonda: töötasud, tööjõukulud ja tööjõu nõudlus (vt ettepaneku art 4). Valdkonnad jagunevad omakorda 5 alamteemaks ja 20 alamteemaks.
  • Töötasu alla kuulub kaks teemat: töötasu struktuur ja sooline palgalõhe (vt ettepaneku lisa). Töötasu struktuuri alla lähevad näiteks töötasu, tööaeg ning tööandja ja töötaja karakteristikud. Seda infot tuleb esitada iga nelja aasta tagant. Soolise palgalõhe osas tuleb esitada andmed näiteks mees- ja naistöötajate tunnitasu kohta. Soolise palgalõhe andmeid tuleb esitada igal aastal.
  • Tööjõukulude alla kuulub kaks teemat: tööjõukulude struktuur ja tööjõukuluindeks (vt ettepaneku lisa). Tööjõukulude struktuuri alla lähevad näiteks tööandja tööjõu kogukulud ja nende komponendid, töötatud töötundide arv ja tasuliste töötundide arv. Neid andmeid tuleb esitada iga nelja aasta tagant. Tööjõukuluindeksi alla kuuluvad näiteks kvartali tööjõu kogukulude indeks, kvartali töötundide indeks ning aastased tööjõukulud.
  • Tööjõu nõudluse alla lähevad andmed vabade ametite kohta. Selle raames tuleb iga kvartal esitada andmeid vabade ametikohtade ja hõivatud ametikohtade kohta (vt ettepaneku lisa).
  • Tööjõukulude struktuuriga seotud andmeid peavad esitama üksnes need ettevõtted, kus töötab vähemalt 10 inimest. Muude andmete osas kuuluvad statistilisse üldkogumisse ettevõtted, kus on vähemalt üks töötaja (vt ettepaneku art 6).
  • Ettepanek annab Euroopa Komisjonile volituse võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta eelnevalt nimetatud alamteemasid, perioodilisust, vaatlusperioode ja edastamise tähtaegu (vt ettepaneku art 4 lg 3).

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

  • Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kavandatud määruse vastu eeldatavasti 2024. aastal ning komisjon võtab veidi pärast seda vastu rakendusmeetmed.
  • Liikmesriigid peavad hakkama esitama komisjonile andmeid uue määruse alusel alates vaatlusaastast 2026 vabade ametikohtade statistika, töötasu struktuuri uuringu, soolise palgalõhe ja tööjõukuluindeksite puhul ning alates 2028. aastast tööjõukulude uuringu puhul.
  • Määrust kohaldatakse vahetult kõikides liikmesriikides.

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni plaanitavatest muudatustest seoses tööturustatistikaga. Vastust ootan hiljemalt 28. septembriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan statistikaametile, kes paneb selle teema osas kokku Eesti seisukohad.

Vaata lisaks:

Tööturustatistika määruse ettepanek (41 lk) (.pdf)Ettepaneku lisa (4 lk) (.pdf)
0