Jaga oma mõtteid välismaalaste seaduse muudatusettepanekute kohta

Keda mõjutab?
Muudatusettepanekud puudutavad kõiki tööandjaid, kelle juures töötavad või kes plaanivad tööle võtta kolmandatest riikidest, sh Ukrainast pärit välismaalasi.

Millised on olulisemad muudatusettepanekud?

1) Tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks

• Välismaalaste seadusesse lisandub tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, mida võib anda kuni kaheks aastaks. Seda elamisluba saavad taotleda välismaalased, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, tööandja on usaldusväärne ning tööandja on maksnud välismaalasele lühiajalise töötamise perioodi jooksul nõuetele vastavat töötasu (vt lähemalt muudatusettepanekuid nr 4.6 ja 4.8).
• Tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks on vabastatud sisserände kvoodi alt (vt muudatusettepanekut nr 4.3).
• Pärast lühiajaliseks töötamiseks mõeldud elamisloa kehtivuse lõppemist ei ole välismaalasel võimalik taotleda uut samaliigilist elamisluba enne ühe aasta möödumist, samuti ei ole võimalik nimetatud elamisluba pikendada (vt muudatusettepanekuid nr 4.7 ja 4.8).
• Välismaalane saab Eestis peale selle elamisloa kehtivuse lõppu edasi elada ja töötada vaid siis, kui talle antakse elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu arvestusest, samuti IKT erialasel ametikohal, tippspetsialistina, iduettevõttes või kasvuettevõttes töötamiseks.
• Välismaalasel ei ole lubatud ühe aasta jooksul pärast lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalise elamisloa lõppemist Eestis töötada lühiajaliselt (vt muudatusettepanekut nr 4.2).
• Tähtajalist elamisluba ei anta elama asumiseks abikaasa juurde, kui välismaalasest abikaasale on antud tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks (vt muudatusettepanekut nr 4.4).
• Lühiajaliseks töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga seonduvad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023 (vt muudatusettepanekut nr 4.11).

2) Tippspetsialisti töötasu nõude muutmine

• Kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt tuleb tippspetsialistile maksta vähemalt 2-kordset Eesti keskmist palka. Muudatusettepaneku kohaselt väheneb tippspetsialisti palgakriteerium 1,5-kordse Eesti keskmise palgani (vt muudatusettepanekut nr 6.1).
• Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2023 (vt muudatusettepanekut nr 6.2).

3) Ukrainas toimuva sõjalise konfliktiga seotud erisused

• Muudatusettepaneku kohaselt on 2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasel, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset ning Ukraina kodanikul, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit (vt muudatusettepanekut nr 12.1). Ajutise kaitse kohta saab rohkem infot SIIT.
• Eelnevalt nimetatud välismaalaste töötamisele ei kohaldata lühiajalisele töötamisele kehtivaid nõudeid (vt muudatusettepanekut nr 12.1). See tähendab, et muudatus võimaldab Eestis juba lühiajaliselt töötavatel Ukraina kodanikel ja nende pereliikmetel jätkata töötamist registreeritud lühiajalise töötamise lõppemisel ilma välismaalaste seaduses sätestatud tingimusteta. Samuti on võimalik Eestisse saabunud isikutel vajadusel töötada ajutiselt kuni püsivama töö leidmiseni. Töötamisele kohaldub töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused.
• Tööandja on kohustatud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele maksma vähemalt 0,8-kordset vastava tegevusala keskmist palka (vt muudatusettepanekut nr 12.1). See nõue kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on osalise töö või täistööajaga. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Töötasu nõude eesmärk on tagada piisav sissetulek Eestis toimetulekuks ja hoida raskesse olukorda sattunud inimesi võimaliku ärakasutamise eest.
• Muudatusettepaneku kohaselt on Ukraina kodanikel ja nende pereliikmetel võimalus saada Töötukassalt osasid tööturuteenuseid (teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendus ja karjäärinõustamine) ning neil õigus end tööotsijana arvele võtta (vt muudatusettepanekut nr 12.1).
• Muudatusettepanek võimalda Ukraina kodaniku abikaasal taotleda tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, mis antakse sama kehtivusega kui abikaasa elamisluba (kuni kaheks aastaks) (vt muudatusettepanekut nr 12.1).

4) Välismaalasele nõuetekohase töötasu maksmise tagamine

• Muudatusettepaneku kohaselt võib edaspidi lühisajalise töötamise registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks (vt muudatusettepanekut nr 2.1). Hetkel võib lühiajalist töötamist registreerida ka osalise tööajaga töötamiseks. Muudatuse eesmärk on vältida väärkasutuse juhtumeid, kus palgakriteeriumist kõrvale kaldumiseks lepivad pooled kokku osalises tööajas, kuid tegelikkuses töötab välismaalane täistööajaga.
• Välismaalaste seadusesse lisandub nõue, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest (vt muudatusettepanek nr 2.3). Muudatus eesmärk on vältida olukorda, kus pooled põhjendavad keskmise palga mittemaksmist osalise tööajaga.
• Kui tööandja ei täida kohustust maksta välismaalasele töötamise eest välismaalaste seaduses sätestatud tasu, siis on muudatusettepaneku kohaselt politsei- ja piirivalveametil õigus teha tööandjale ettekirjutus vastava tasu maksmiseks. Ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud. Ettekirjutuses määratud tähtajaks töötamise eest tasu maksmata jätmise korral lõpeb välismaalase töötamise ja viibimise õigus järgnevast päevast. Ettekirjutuse tähtaegse mittetäitmise korral võib politsei- ja piirivalveamet kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot. Eelnevad muudatused kohalduvad ka töötajate renditööd vahendavale ettevõtjale, kasutajaettevõtjale ja lähetatud töötaja vastuvõtvale üksusele (vt muudatusettepanekut nr 2.4).

5) Renditöö tingimuste muutmine

• Praegu peab renditöö vahendajal olema deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist, kuid muudatusettepaneku kohaselt peab tööandjal olema edaspidi tagatis välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses.
• Välismaalaste seadusesse lisandub ka täpsustus, et tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima kogu lühiajalise töötamise perioodi jooksul (vt muudatusettepanekut nr 3).
• Tagatise liikideks võib olla garantii või deposiit (vt muudatusettepanekut nr 3).
• Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud renditöö registreerida lühiajalise töötamisena, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana. Muudatusettepaneku kohaselt võib renditöö registreerida lühiajalise töötamisena ka juhul, kui tööandja on Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis registreeritud äriühing (vt muudatusettepanekuid 3.1 ja 3.3).

6) Viisa andmise tingimuste muutmine

• Eelnõu piirab lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist. Kui täna on lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele antud viisa Eestis töötamiseks, siis võib samadel tingimustel anda viisa ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Edaspidi võib üldreeglina viisa anda samadel tingimustel vaid välismaalase alaealisele lapsele, kui välismaalane kasvatab last üksi (vt muudatusettepanekut nr 7).

7) Soodustused kasvuettevõtetele välistööjõu kaasamisel

• Kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes või välismaalase töötamine kasvuettevõttes on registreeritud lühiajalise töötamisena, siis on tööandja kohustatud välismaalasele maksma vähemalt 80% Eesti keskmisest palgast (vt muudatusettepanekuid nr 5.2 ja 5.4).  
• Kasvuettevõtteks loetakse tegevust kasvatavat Eestis registreeritud äriühingut, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ning korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ja mis vastab järgmistele tingimustele:

      1) on tegutsenud vähemalt 10 aastat;

      2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;

      3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt 1 miljon eurot ja

      4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20% (vt muudatusettepanekut nr 5.1).

• Välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, on vabastatud sisserände piirarvu alt (vt muudatusettepanekut nr 5.3).
• Muudatusettepaneku kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks kasvuettevõttes anda ilma töötukassa loa nõuet täitmata (vt muudatusettepanekut nr 5.5).
• Kasvuettevõtetega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023 (vt muudatusettepanekut nr 5.6).

Millal jõustuvad muudatusettepanekud?
Kui eelnevate muudatuste juures ei ole jõustumise kuupäeva välja toodud, siis jõustuvad muudatused üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Loodetavasti suudab Riigikogu vajalikud muudatused lähima kuu jooksul vastu võtta.

Kui sul tekib plaanitavate muudatuste kohta küsimusi, kommentaare või soovid esitada muudatusettepanekuid, siis anna sellest teada hiljemalt 14. märtsi õhtuks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan 15. märtsi hommikul Riigikogu põhiseaduskomisjonile.