Järgmised sammud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 direktiiv (EL) 2018/843, nn AMLD V ning seeläbi tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eestis.
Keda mõjutab?
Muudatused puudutavad krediidiasutusi ja teisi ettevõtjaid, kes on kohustatud isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi, nt finantseerimisasutused, hasartmängu korraldajad, piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad, pandimajad, ettevõtjad, kes oma majandus- või kutsetegevuses ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis jm.
Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?
- Muudetakse isikute ringi, kes peavad oma tegevuses arvestama RahaPTS nõuetega (nn „kohustatud isikud“). Esiteks jäetakse kohustatud isikute ringist välja isikud, kes oma majandus-, kutse- või ametitegevuses tegelevad selliste kinnisvara kasutusõigusega (üür, rent) seotud tehingute vahendamisega, kus kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus ei ületa 10 000 eurot kuus, tegelemata sealjuures ka kinnisvara võõrandamisele suunatud tehingute vahendamisega. Kohustatud isikute ringi laiendatakse isikutega, kes oma majandus- või kutsetegevuses ostavad, müüvad või vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis (lg 1 p 15) – kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Sealjuures pole oluline, kas makse toimub sularahas või muul moel. Eelduslikult on sellest muudatusest mõjutatud eeskätt isikud, kes EMTAK koodiga 47783 tähistatud tegevusalal (Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes), mille alla kuulub ka kunstigaleriide tegevus. Tolli vabatsoonid on Eestis loodud Muugal, Paldiskis ja Sillamäel ning kaupade vabatsoonis ladustamise teenust pakub Eestis 26 ettevõtjat.
- parandatakse ja täpsustatakse terminite „usaldushaldus“ (varem „usaldusfond“), „tegelik kasusaaja“ ja „riikliku taustaga isik“ definitsioone
- parandatakse võimalusi kohustatud isikute vaheliseks koostööks hoolsusmeetmete rakendamisel. Muudatus annab kohustatud isikutele võimaluse vahetada omavahel teavet, mida üks neist vajab ja teine on hankinud käesolevast seadusest tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks, sõltumata üheski muus seaduses sätestatud panga-, ameti-, kutse-, või muu saladuse hoidmise kohustusest või info jagamise piirangust.
- luuakse mehhanism äriregistri juures avaldatavate tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamiseks
- täpsustatakse audiitorettevõtjate hoolsusmeetmete rakendamise korda, võttes arvesse nende pakutava teenuse eripära
- täpsustatakse ja lihtsustatakse sätteid, mis puudutavad füüsiliste isikute isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist, mh piiratud teovõimega isikute ja e-residentide puhul ning vastavate andmete säilitamist
- täiendatakse rahapesu andmebürood seaduse rikkumisest või kahtlastest tehingutest teavitanud isikute anonüümsuse tagamist ja kaitset reguleerivaid sätteid
- luuakse õiguslik alus rahapesu andmebüroole suunatud aruandluskohustuse kehtestamiseks
- luuakse õiguslik alus nn „pangakontode registri“ väljatöötamiseks olemasoleva elektroonilise arestimissüsteemi baasil, võimaldatakse rahapesu andmebüroole ligipääs sellele ja täpsustatakse selle kaudu päritavate andmete koosseis
- keelatakse teatud teenuste osutamine ettevõtjatele, kel või kelle juhtorgani liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv kriminaalkaristus (ei FIE, ettevõtte omaniku, tegeliku kasusaaja, nõukogu ega juhatuse liikme rollis) järgmistes valdkondades: 1) kinnisvara omandamisega seotud tehingute vahendamine 2) kinnisvara kasutusõigusega seotud tehingute vahendamine (kui kasutusõiguse eest tasutava summa väärtus on vähemalt 10 000 eurot kuus); 3) auditeerimine ja raamatupidamisteenuse pakkumine; 4) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkumine.
- tegelike kasusaajate andmete esitamise muudetakse kohustuslikuks ka välisriigis loodud usaldushalduse usaldushaldurile
- järelevalvepädevus rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamise üle jaotatakse Finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo vahel
Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10ndal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist.
Erandina üldisest jõustumisajast jõustuvad eelnõu §-i 1 punktid 79–84 (käsitlevad usaldushalduse tegeliku kasusaaja registreerimist) 10. märtsil 2020 ning §-s 6 kavandatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused 01. juunil 2021.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 24.oktoobriks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Rahandusministeeriumile.