Jõustuvad ILO meretöö konventsiooni muudatused

Mis on muudatuste eesmärk?

Muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused.

Keda mõjutab?

Muudatused mõjutavad eelkõige Veeteede Ametit, kes annab välja meretöötunnistust ning reedereid, kelle laeval on meretöötunnistus.

Mis on olulisemad kavandatavad muudatused?

Meretöö konventsiooni 2016. aasta muudatused puudutavad konventsiooni juurde käiva koodeksi suuniseid B4.3.1. „Tööõnnetusi, kehavigastusi ja kutsehaigusi käsitlevad sätted“ ja B4.3.6. „Uurimised“ ning standardit 5.1.3. „Meretöötunnistus ja meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon“ ja lisa A5–II. Muudatused reguleerivad olukorda, kus laev on läbinud kontrolli ning vastab meretöö konventsiooni nõuetele, kuid uut meretöötunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda. Muudatuste kohaselt võib pädev asutus pikendada juba olemasolevat meretöötunnistust, kuid mitte pikemaks perioodiks kui viis kuud.

Lisaks täiendatakse koodeksi suunist B4.3.1 „Tööõnnetusi, kehavigastusi ja kutsehaigusi käsitlevad sätted“ ahistamise ja kiusamise ennetamist puudutavate sätetega.

Eesti Vabariigil kui meretöö konventsiooni ratifitseerinud riigil ei ole nimetatud muudatuste suhtes vastuväiteid. Muudatused jõustusid Eesti suhtes 8. jaanuaril 2019. a.

Millal muudatused jõustuvad?

Korraldus jõustub allakirjutamisest.

Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 28.juuniks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Sotsiaalministeeriumile.