Kas ettevõtetel on võimalik teha kindlaks, kas toote valmistamisel on kasutatud sunnitööd või lapstööjõudu?

Mis on ettepaneku eesmärk? 
Ettepaneku eesmärk on tulemuslikult keelata sunniviisilise töö, sealhulgas laste sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine ELi turule, ELi turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EList. 

Keda mõjutab? 
Ettepanek mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes kasutavad oma toodetes kõrge sunnitööriskiga kolmandatest riikidest pärit komponente või müüvad tooteid, mis sisaldavad selliseid komponente. 

Millised on peamised muudatused? 

• Ettepanek sätestab selgelt, et sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul saab olema keelatud (vt ettepaneku artikkel 3). Sunniviisilise tööna käsitleb komisjon ettepanekus vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonile igasugust tööd või teenistust, mida nõutakse mistahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud (vt ettepaneku artikkel 2). 

• Ettepaneku kohaselt saab olema keelatud ka sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete eksport Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse (vt ettepaneku artikkel 3). 

• Ettepanek sätestab, et liikmesriigid peavad määrama pädevad asutused, kes hakkavad uurima võimalikku sunnitöö kasutamist toodete valmistamisel (vt ettepaneku artikkel 12). 

• Vihjeid võimaliku sunnitöö kasutamise kohta võivad ettepaneku kohaselt teha kõik isikud (vt ettepaneku artikkel 10). Küll aga hakkab pädev asutus vihjet uurima vaid juhul, kui vihje esitanud isik suudab esitatud vihjet ka veenvalt põhjendada. 

• Kui pädev asutus peab saabunud vihjet põhjendatuks, algab vihje uurimine. Uurimine on ettepaneku kohaselt jaotatud kahte etappi – ettevalmistav etapp ja uuriv etapp. 

• Ettevalmistavas etapis hindavad pädevad asutused, kas toode võib olla tehtud sunnitööga. Sunnitöö kasutamise riski hinnatakse kaebuse alusel või lähtudes infost, mis on loodavas sunnitöö riskide andmebaasis. Põhjendatud kahtluse korral alustab pädev asutus menetluse uurivat etappi (vt ettepaneku artikkel 4). 

• Uurivas etapis hindavad pädevad asutused kogu kättesaadavat teavet. Muuhulgas hindavad pädevad asutused, kas tootmisprotsessis on kasutatud sunnitööd ning kas ettevõte järgib oma tegevuses ja tarneahelates sunnitöö hoolsuskohustust. Pädev asutus võib küsida ettevõttelt teavet ning teha kontrolle ja uurimisi ning seda ka väljaspool Euroopa Liitu. Kui pädev asutus teeb kindlaks sunnitöö kasutamise, tuleb ettepaneku kohaselt nõuda juba turule lastud toodete turult kõrvaldamist ning keelata toodete turule laskmise ja ekspordi. Kui pädeval asutusel ei õnnestu koguda kõiki vajalikke tõendeid, näiteks kui ettevõte või ELi-välise riigi ametiasutus ei tee koostööd, võib otsuse teha ka ilma neilt täiendavat teavet saamata. Kogu protsessi vältel lähtuvad pädevad asutused riskipõhise hindamise ja proportsionaalsuse põhimõtetest (vt ettepaneku artikkel 5). 

• Uurimisetappide käigus teevad pädevad asutused ettepaneku kohaselt mõistliku aja jooksul kindlaks, kas ettevõte on lasknud turule või eksportinud tooteid, mis on valminud sunniviisilise töö tulemusena (vt ettepaneku artikkel 6). Kui pädevad asutused leiavad, et ettevõte on toime pannud rikkumise, võib selle kohta tehtav otsus olla üks järgnevatest: 

  • keeld lasta asjaomast toodet liidu turule, teha seda liidu turul kättesaadavaks ja seda eksportida 

  • korraldus uuritud ettevõtjatele kõrvaldada juba liidu turule lastud või liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomased tooted liidu turult 

  • korraldus uuritud ettevõtjatele kõrvaldada asjaomased tooted kooskõlas liidu õigusele vastavate riiklike õigusaktidega 

• Ka siis, kui pädev asutus ei suuda teha kindlaks, et neile tehtud vihjes viidatud ettevõte on toime pannud sunnitöö kasutamisega seotud rikkumise, on pädev asutus eelnõu kohaselt kohustatud teavitama sellest vihje andjat (vt ettepaneku artikkel 6). 

• Kui pädev asutus siiski leiab, et rikkumine on toime pandud, peab ta andma ettevõtjale mõistliku tähtaja rikkumiste lõpetamiseks. Ettevõtjale antav tähtaeg rikkumise lõpetamiseks ei või olla lühem kui 30 tööpäeva (vt ettepaneku artikkel 7). Pädev asutus kannab ettepaneku kohaselt kõik otsused viivitamatult üle-euroopalisse infosüsteemi, millele on ligipääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel (vt ettepaneku artikkel 22). 

• Ettevõttel on võimalus pädeva asutuse otsus vaidlustada üldjuhul 15 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, kuid kiiresti riknevate toodete (nt mõned toidukaubad) puhul on vaidlustamine võimalik vaid 5 tööpäeva jooksul (vt ettepaneku artikkel 8). Vaidlustamise korral peab ettevõte tõestama, et ta oma tooteid EL turule lastes või eksportides ei riku sunniviisilise töö abil toodetud kaupade turustamise keeldu. Samuti peab vaidlustus sisaldama uut teavet, mida ettevõtja pädevale asutusele varasemalt välja toonud ei ole.  

• Kui pädev asutus asub ettevõttelt vaidlustuses saadud uut teavet arvesse võttes seisukohale, et ettevõte ei ole rikkumist toime pannud, tühistab pädev asutus oma varasemalt tehtud otsuse selle ettevõtte osas (vt ettepaneku artikkel 8). 

• Komisjon asub sõltumatute ekspertide abil looma andmebaasi riikidest ja toodetest, mille puhul on sunniviisilise töö kasutamise risk kõrge (vt ettepaneku artikkel 11). See andmebaas valmib ettepaneku kohaselt hiljemalt 2 aastat pärast ettepaneku jõustumist ning saab olema kättesaadav ka ettevõtetele. Siiski ei saa andmebaasis sisalduv informatsioon olema ühegi osapoole jaoks siduv ning ainuüksi fakti, et mõni riik või toode on selles andmebaasis sisalduva informatsiooni kohaselt kõrge riskiga, ei saa kasutada argumendina väitmaks, et rikkumine on toime pandud. 

• Ettepanek sätestab, et ühe liikmesriigi pädevate asutuste poolt tehtav otsus sunnitööga seotud rikkumise osas kuulub kohaldamisele ja täitmisele ka teistes liikmesriikides (vt ettepaneku artikkel 14). 

• Komisjon avaldab 18 kuu jooksul alates ettepaneku jõustumisest täiendavad suunised, kuidas ettepanekut rakendada (vt ettepaneku artikkel 23).   

• Liikmesriigid peavad ettepaneku kohaselt kehtestama karistusnormid sunnitööga seotud rikkumiste eest karistamiseks (vt ettepaneku artikkel 30). Nende rikkumiste eest määratavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 

Millal ettepanek jõustub? 
Ettepanek jõustub üldises korras ehk kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Ettepaneku täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. Ettepanekus sätestatud nõuded hakkavad kohalduma kahe aasta möödudes ettepaneku jõustumisest. 

Anna teada, mida arvad komisjoni ettepanekust. Muuhulgas ootan vastust järgmistele küsimustele:  

• milliseid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi näete sellel, kui ettepanek jõustub praeguses sõnastuses? 

• kas teie hinnangul on ettevõtjal võimalik kindlaks teha, kas toote valmimisahelas on kasutud sunnitööjõudu või mitte?. Tagasisidet ootan hiljemalt 29. juuniks e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.