Liiklusseadus muutub kaasaegsemaks
Mis on eelnõu eesmärk?
Eelnõu eesmärk suurendada kõigi liiklejate, aga eelkõige jalakäijate ja sõitjate liiklusohutust, lihtsustada nõudeid seoses liikluses vajalike dokumentide, nende taotlemise ja kaasaskandmisega, suurendada elektroonilise järelevalve võimalusi, võtta kasutusele uusi e-teenuseid ning lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme.
Keda mõjutab?
Kõiki ettevõtjaid, kes puutuvad kokku liiklusseadusega (transpordiettevõtjad, taksoveo pakkujad, tehnonõuetele vastavuse kontrollijad, autokoolid jne)
Mis on olulisemad muudatused?
Eelnõuga võimaldatakse kasutusele võtta teisaldatavad järelevalvekaamerad, mille eesmärk on liiklusohutuse suurendamine ja juhtide käitumisharjumuste mõjutamine. Statsionaarsete kiiruskaameratega võrreldes avaldavad teisaldatavad järelevalvekaamerad suuremat mõju, sest nende asukohad ei ole liiklejale teada.
Vähendatakse bürokraatiat erivedude teostamisel. Selleks võetakse kasutusele asjaomane infosüsteem (VELUB). Muudatuste tulemusel on võimalik tõendada Maanteeameti antud eriloa olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Seega ei pea veoettevõtjad, kes erilube kasutavad, enam paberil eriluba omama ega veo teostamisel kaasas kandma.
Laiendatakse tehnoülevaatuse teostamise võimalusi, nähes ette õiguse Maanteeametil sõlmida koostöökokkuleppeid teiste liikmesriikidega Eestis registreeritud sõidukite tehnoülevaatuse tegemiseks teises liikmesriigis. Eelkõige puudutab see muudatus neid transpordiettevõtteid, kes teostavad oma masinapargiga vedusid ainult kindlate Euroopa riikide vahel, kuid peavad kogu masinapargi tooma Eestisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
Luuakse reguleerijate infosüsteem, mille tulemusel saavad teeomanikud ja ürituste korraldajad lihtsamalt kontrollida, kas reguleerijal on nõutud pädevus või mitte. Muudatus aitab vältida olukordi, kus palgatakse isik, kel puudub vastav pädevus ja oskused liikluse reguleerimiseks.
Eelnõuga muudetakse ka keskkonnakaitse sätteid ja keelatakse sõiduki modifitseerimine selliselt, et see muutuks keskkonnaohtlikuks. Näiteks pakuvad Eestis mitmed ettevõtted mootorsõidukite heitmete saasteaine sisalduse või müra vähendamise seadmete eemaldamise teenust. Selline tegevus põhjustab olukorra, kus mootorsõidukid muutuvad keskkonnaohtlikus. Nõuded aitavad tagada sõidukite keskkonnanõuetele vastavust.
Täpsustatakse mootorsõiduki juhtimise mõistet ning mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevus, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab mootorsõiduki liikumissuunda või -kiirust muu seadme kui juhtimisseadis abil. Üheks selliseks näiteks on mobiiltelefoni vms tehnilise seadme abil sõiduki parkimine olukorras, kus juht ise mootorsõidukis ei asu ning juhtimisseadet ei puutu, vaid kontrollib sõiduki liikumissuunda ja -kiirust telefonis oleva rakenduse abil. Samas on oluline, et ka selline tegevus loetaks mootorsõiduki juhtimiseks ning isikule laieneks kõik mootorsõiduki juhi õigused ja kohustused.
Ühtlasi on täpsustatud peatumise mõistet seoses veose laadimisega. Muudatusega täpsustatakse, et sõiduki peatumiseks loetakse sõiduki seisma jätmist veose peale- või mahalaadimise ajaks. Kuna dokumentide pikemaajaline vormistamine vms kõrvaltegevus ei ole otseselt seotud veose sõidukile laadimise või sõidukilt mahalaadimisega, tuleb sellisel juhul sõiduki seismine lugeda parkimiseks ning rakenduvad sõiduki parkimisele ette nähtud tingimused.
Muudatustega laiendatakse bussijuhtidele erandkorras juhtimisõiguse andmise võimalusi, kehtestades täiendavad vanuse alampiirid. Näiteks puudub hetkel võimalus omandada juhtimisõigus 23-aastaselt D-kategooria mootorsõiduki ja DE kategooria autorongi juhtimiseks. Erandina võimaldatakse vähemalt 20-aastasele isikule, kellel on vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on läbinud asjaomase autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse kursuse, anda erandkorras D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõigust.
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused jõustuvad 1. juunil 2019. a.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 10. detsembriks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.