Mida arvad äriühingute tulumaksustamise raamistikust?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on kehtestada ühtne ettevõtte tulumaksu baas, et vähendada mitmes erinevas liikmesriigis tegutseva kontserni halduskoormust, mida põhjustavad liikmesriikide erinevad tulumaksusüsteemid ja nendega kaasnev halduspraktika

Keda mõjutab?

• Kontserne, mis koostavad konsolideeritud finantsaruandeid, mille aasta müügitulu kokku ületab 750 miljonit eurot (vähemalt kahel majandusaastal neljast) ning mille lõplikule emaettevõttele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 75% omandiõigusest või kasumi saamise õigus.
• Kolmandates riikides peakorteriga tegutsevaid kontserne, kui nende EL-i grupi liikmed on kogunud vähemalt kahel neljast viimasest eelarveaastast aastasest kombineeritud tulust vähemalt 50 miljonit eurot või vähemalt 5% kontserni kogutulust.
• Väiksemaid kontserne, kes soovivad vabatahtlikult osaleda, kui nad koostavad konsolideeritud finantsaruanded.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Esialgne maksutulemus saab kindlakskontserni finantsarvestuse puhastulu või -kahjumi alusel, mida on korrigeeritud vastavalt direktiivis sätestatud nõuetele (direktiiv ettepanek artikkel 4).
• Plaanitava direktiivi kohaselt peavad kontsernide finantsaruanded sisaldama infot, nagu näiteks kauplemiseks hoitavad finantsvarad (artikkel 11), õiglase väärtuse korrigeerimised ja elukindlustusandjate poolt aasta jooksul saadud kapitali kasvutulu investeerimisriskiga/indeksiga seotud lepingutest (artikkel 14), trahvid, karistused ja ebaseaduslikud maksed, nagu altkäemaksud (artikkel 16).
• Kontserni finantsarvestuse puhastulu või -kahjumi korrigeerimisel tuleb direktiivi kohaselt teatud elemendid lahutada rahalisest puhaskasumist või kahjumist, kui need olid finantskontodel. Finantsarvestusest tuleb välja jätta näiteks dividendid ja kapitalikasum või -kahjum aktsiatelt, kauplemise eesmärgil hoitavad finantsvarad (artiklid 8–11 ja artikkel 14), püsivatest tegevuskohtadest tulenev tulu või kahjum (artikkel 12), laevandustulu, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tonnaažimaksu korda (artikkel 15), asendatud varade kasumi pikendamise leevendus (artikkel 18).
• Kontsernide finantsarvestuse puhastulu või -kahjum tuleb korrigeerida varude ja lõpetamata toodangu väärtuse vahega majandusaasta alguses ja lõpus, välja arvatud varud ja töö pooleliolev, mis on seotud pikaajaliste lepingutega (artikkel 29).
• Kõik varad ja kohustused kajastatakse nende väärtuses, mis on arvutatud vastavalt liidus vastuvõetavale raamatupidamisstandardile, vahetult enne kuupäeva, mil direktiiv hakkab kontserni liikme suhtes kohaldama (artikkel 34).
• Plaanitava direktiivi kohaselt arvutavad kontsernid kontserni maksubaasi nii, et liidetakse kõik kontserni esialgsed maksutulemused, arvestades direktiivi kohandusi (artikkel 42).
• Igal eelarveaastal ajavahemikul 1. juuli 2028 kuni 30. juuni 2035 (üleminekuperiood) kui kontserni EL residendist liikmete maksubaas on kindlaks määratud, tuleb see jagada kontserni liikmete vahel valemi abil (artikkel 45):

BEFIT kontserni liikme maksustatav tulu                 

BEFIT kontserni konsolideeritud maksustatav tulu                  x 100

• Oma residendist ettevõtjale omistatud maksubaasi võib kontserni liikme residendiriik oma maksuseaduse kohaselt maksustada (artikkel 49).
• Plaanitav direktiiv kehtib kontserni suhtes viis aastat ja selle kehtivus pikeneb automaatselt viienda aasta lõpus, välja arvatud siis, kui kontsern ei vasta enam direktiivis sätestatud nõuetele (artikkel 54).
• Liikmesriigi pädev asutus võib algatada ja koordineerida kontserni liikmete auditeid, kes on selles liikmesriigis maksuresidendid või püsiva tegevuskohana (artikkel 65).

Millal jõustuvad muudatused?
Liikmesriikidel on kohustus reeglid üle võtta 1. jaanuariks 2028 ja hakata neid rakendama 1. juulil 2028.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 9. novembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostame koja seisukoha, mille edastame rahandusministeeriumile.