Mida arvad eelnõust, mille kohaselt hakkab riik kontrollima osade uute välisinvesteeringute tausta?

Mis on eelnõu eesmärk?
Uue seaduse eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord.

Keda mõjutab?

• ettevõtjaid, kes tegutsevad Eesti jaoks strateegilises valdkonnas ning soovivad osalust, kontrolli või ettevõtet müüa kolmanda riigi välisinvestorile
• kolmanda riigi välisinvestoreid

Mis on välisinvesteering eelnõu tähenduses?
Välisinvesteering on eelnõu kohaselt tehing või omavahel seotud tehingud, mille kaudu välisinvestor (vt eelnõu § 2):

• omandab otsese või kaudse olulise osaluse (vähemalt 10% äriühingu aktsia- või osakapitalist) strateegilises valdkonnas tegutsevas ettevõtjas;
• saavutab otsese või kaudse kontrolli strateegilises valdkonnas tegutseva ettevõtja üle (nt osalust omaval isikul on õigus nimetada või tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku) või
• omandab ettevõtte, käitise või vara, mis on vajalik tegutsemiseks strateegilises valdkonnas.  

Kes on eelnõu kohaselt välisinvestor?
Välisinvestor on eelnõu kohaselt (vt eelnõu § 3):

• inimene, kellel on kolmanda riigi kodakondsus; inimene, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta inimene;
• ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;
• eelnevates punktides nimetatud inimese või ettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja sõltumata tema asutamis- ja registreerimiskohast (nt kolmanda riigi kodanik on asutanud äriühingu Lätis ja see Läti äriühing tahab välisinvesteeringu teha Eestisse).

Kolmandaks riigiks on riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.

Millised ettevõtjad on eelnõu kohaselt Eesti jaoks strateegiliselt olulised?
Eelnõu kohaselt peab välisinvestor taotlema Eestis välisinvesteeringu loa, kui ta teeb välisinvesteeringu järgnevatesse ettevõtjatesse (vt eelnõu § 4):

• elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses;
• riigi osalusega äriühing;  
• ettevõtja, kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele;
• üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses; samuti trükimeedia ja interneti ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud majandusaasta käive on vähemalt 3 miljonit eurot;
• ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks;
• ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
• alalise riigikaitseobjekti omanik riigikaitseseaduse tähenduses;
• ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku taristut;
• raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
• sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja;
• üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja.

Kuidas toimub välisinvesteeringu lao taotlemine?

• Eelnõu kohaselt peab välisinvestor enne strateegilisse valdkonda kuuluva välisinvesteeringu lõpuleviimist saama loa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (vt eelnõu § 5 lg 1).
• Välisinvestor peab välisinvesteeringu loa saamiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (vt eelnõu § 6 lg 1).
• Taotluses tuleb esitada välisinvesteeringu kirjeldus ning andmed välisinvestori, strateegilisse valdkonda kuuluva ettevõtja, nende omandistruktuuri, majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja tegemise ajakava kohta (vt eelnõu § 7 lg 1).
• Loamenetlus kestab üldjuhul 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse esitamisest, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib seda tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäeva võrra (vt eelnõu § 9 lg 2 ja 3).
• Välisinvesteeringu mõju hindamisel Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale kaalub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga ning strateegilisse valdkonda kuuluva ettevõtja majandustegevusega (vt eelnõu § 10 lg 1).
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda (vt eelnõu § 11 lg 1). Loa andmisele peab eelnevalt andma oma kooskõlastuse ka välisinvesteeringukomisjon, kuhu kuuluvad valitsusasutuste esindajad (vt eelnõu § 14).
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda välisinvesteeringu loa ka kõrvaltingimusega, mis paneb välisinvestorile või strateegilisse valdkonda kuuluvale ettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetme täitmise kohustuse (vt eelnõu § 11 lg 3).
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda (vt eelnõu § 11 lg 2). Sellisel juhul on välisinvestoril õigus vaidlustada välisinvesteeringut keelav otsus halduskohtus.
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teatud juhtudel tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks (vt eelnõu § 12 lg 2). Sellisel juhul on välisinvestor, strateegilises valdkonnas tegutsev ettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks (vt eelnõu § 12 lg 3).

Kuidas toimub järelevalve välisinvesteeringu loa üle?

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet nõuete täitmise üle (vt eelnõu § 20).
• Kui loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha välisinvestorile, strateegilisse valdkonda kuuluvale ettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või ettevõtte võõrandama, tehingu tagasi täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks (vt eelnõu § 23 lg 1).
• Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 100 000 eurot (vt eelnõu § 24).

Millal jõustub uus seadus?
Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. mail.

Anna teada, mida arvad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõust. Eelkõige ootan vastust järgmistele küsimustele:

• Kas eelnõust tuleks jätta välja mõni valdkond, kelle puhul on eelnõus ette nähtud välisinvesteeringu loa kohustus?
• Milliseid muudatusi tuleks teha loa taotlemise protsessis?

Tagasisidet ootan hiljemalt 3. jaanuariks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.