Mida arvad eelnõust, mis annab rikkumisest teavitajale parema kaitse ning paneb suurematele tööandjatele uue kohustuse?

Mis on uue seaduse eesmärk?
Eelnõuga võtab Eesti üle teavitajate kaitse direktiivi.

Keda mõjutab?
Uus seadus hakkab mõjutama kõiki tööandjaid, kuid suurem mõju on tööandjatele, kellel on 50 või rohkem töötajat.

Mida toob endaga kaasa uus seadus?

• Uus seadus hakkab kaitsma kõiki inimesi, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumine on toime pandud (vt lähemalt eelnõu § 4 lg 2).
• Eelnõu kaitseb muu hulgas järgmisi inimesi: töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi, FIE-sid, aktsionäre, osanikke, vabatahtlikke, praktikante, äriühingu juht- või kontrollorgani liikmeid ning inimesi, kes töötavad töövõtjate alltöövõtjate või tarnijate järelevalve ja juhtimise all (vt eelnõu § 3).
• Eelnõu loeb rikkumiseks igasugust seadusega vastuolus olevat tegevust või tegevusetust (vt eelnõu § 4 lg 1).
• Eelnõu kohaselt peab inimene rikkumisest teada andma asutusesisese teavituskanali,  asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu (vt eelnõu § 4 lg 3).
  • Asutusesisene teavituskanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalsust tagavalt teavitada selleks otstarbeks loodud elektronpostiaadressil, telefoninumbril, tavapostkasti kaudu või vahetul kohtumisel (vt eelnõu § 8 lg 1).
  • Asutuseväline teavituskanal on asutuseväliselt rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalsust tagavalt teavitada selleks otstarbeks loodud elektronpostiaadressil, telefoninumbril, tavapostkasti kaudu või vahetul kohtumisel (vt eelnõu § 9 lg 1). Asutusvälise teavituskanali peavad looma asutused, kes juba täna mingit liiki rikkumisi menetlevad või kes mingi valdkonna üle järelevalvet teostavad. Näiteks keskkonnavaldkonna rikkumiste osas peab asutusvälise teavituskanali looma Keskkonnaamet ning tuleohutuse valdkonnas Päästeamet (vt eelnõu § 9 lg 2).
  • Üldsusele avalikustamine on igasugune info kättesaadavaks tegemine mis tahes avalike kanalite kaudu, näiteks meediaväljaanded, sotsiaalmeedia. Sellist teavituskanalit lubab eelnõu kasutada juhtudel, kus asutusesisene või -väline teavitamine ei ole andnud tulemust või asutusesisest või -välist teavitamist ei saa eeldada vahetu või ilmse ohu tõttu või asutusevälise asutusepoolsete survemeetmete rakendamise ohu tõttu (vt eelnõu § 12).
• Eelnõu paneb juriidilisele isikule, kus on 50 või rohkem töötajat, ning finantsvaldkonna juriidilistele isikutele kohustuse luua asutusesisene teavituskanal (vt eelnõu § 8 lg 2 p-d 4 ja 5). Uus kohustus tähendab seda, et ettevõtja peab määrama töötaja(d) (nt sisekontrolör, jurist, andmekaitsespetsialist, tööohutusspetsialist, personalitöötaja), kes tegeleb laekunud rikkumisteadete lahendamisega. Lisaks tuleb ettevõtjal teha investeering teavituskanalisse (nt e-posti aadressi loomine). Erasektori juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat, võivad asutusesiseseid teavituskanaleid jagada või ühiselt hallata (eelnõu § 8 lg 5). Teavituskanal tuleb luua hiljemalt 2023. aasta 17. detsembriks. Vähema kui 50 töötajaga erasektori juriidilistel isikutel asutusesisese teavitamiskanali loomise kohustust ei ole.
• Eelnõu keelab rikkumisest teavitaja suhtes otsese või kaudse tööalase tegevuse või tegevusetuse, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Keelatud on näiteks järgmiste survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine: töölepingu lõpetamine, madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine, palga vähendamine, distsiplinaarmeetme või muu karistuse rakendamine (eelnõu § 16 lg 1).
• Eelnõu näeb ette, et rikkumisest teavitaja ei vastuta teabe avalikustamisest tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui teavitajal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli vajalik rikkumise paljastamiseks, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav (eelnõu § 17 lg 1).
• Kui tööandja või mõni muu isik takistab rikkumisest teavitamist, kasutab survemeetmeid või ei taga rikkumisest teavitaja isiku konfidentsiaalsust, siis võib politsei- ja piirivalveamet karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot (vt eelnõu §-d 18-20).
• Samas on eelnõu kohaselt keelatud inimesel anda teadvalt valeinfot rikkumise kohta (eelnõu § 5 lg 2). Kui inimene seda teeb, siis võidakse teda karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot (eelnõu § 21). Teatud juhtudel võib selline tegevus minna ka kuriteo alla.

Millal jõustub uus seadus?

• Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2021. aasta 17. detsembril.
• Erandina jõustub nõue, et 50 või rohkem töötajaga eraõiguslik juriidiline isik ja finantsvaldkonna juriidiline isik peavad looma asutusesisese teavituskanali, 2023. aasta 17. detsembril.

Anna teada, mida arvad rikkumisest teavitja kaitse seaduse eelnõust. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.