Mida arvad Eesti digiühiskonna arengukavast?

Mis on arengukava eesmärgid?

Arengukaval on mitmeid erinevaid eesmärke:

• arendada digiriiki ning digilahenduste kasutamist avalikus sektoris;
• arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust. Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis;
• arendada riiklikku küberturvalisust. Põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline.

Keda mõjutab?

• Võib mõjutada kõiki ettevõtteid.

Mis on olulisemad sihid?

• Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi kogemus. Olulisel kohal on avalike teenuste hea kättesaadavus, vestluskrati laialdasem kasutuselevõtt, kontroll oma andmete üle ja roheline digiriik. Tähtis on ka riigi teenuste standardite uuendamine ning teenuste omanike rollide, teadmiste ja oskuste arendamine.
• Eesmärk on jõuda olukorrani, kus näiteks annab riik ise andmete alusel ettevõtjatele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüve või neil on mõni täitmata kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, säilib võimalus teenusest loobumiseks.
• Avalikke teenuseid pakutakse ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena.
• Eesmärgiks on viia ellu #Bürokrati kontseptsioon, et teha avalikud teenused kättesaadavaks virtuaalassistentide kaudu.
• Plaan on eelnõu kohaselt arendada riigiportaalis välja võimalus saada kõigist riigis hoitud enda andmetest terviklik ülevaade ning võtta riigiüleselt kasutusele andmejälgija, sh laiendada seda ettevõtjate andmetele.
• Eelnõus on esile toodud eesmärk võtta riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenus, sh laiendada seda ettevõtjate andmetele ning luua ka tehniline võimalus teenida oma andmete kasutusse andmise pealt tulu.
• Plaanis on algatada ja viia ellu digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava, mille põhimõtete rakendamisel peaks Eesti olema roheline digiriik.
• Oluline on arendada andmeteadust, riigi infosüsteemi tehnilisi teenuseid, andmehalduse kompetentsi ning luua asutusteülene andmehalduse ja -teaduse oivakeskus, mis koondaks oskusteabe ning pakuks asutustele tuge. Samuti on vajalik viia ellu riiklik privaatsustehnoloogia rakendamise programm, mis aitab tagada isiku- ja tundlike andmete ohutut taaskasutamist.
• Eelnõu kohaselt on vajalik uuendada digiidentiteedi tegevuskava, mis eeldab pidevat X-tee, eesti.ee riigiportaali ja riikliku postkasti arendamist. Lisaks on ühe tegevusena eesmärgiks käivitada digiriigi turuplats, et tarkvaralahendusi ja standardteenuseid saaks erasektorist ühtselt, laiemalt ja kiiremini sisse osta. Tahe on ka algatada ja rahastada mitmeid erinevaid katseprojekte, mis edendavad innovatsioonikoostööd erasektoriga.
• Eelnõus on esile toodud erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostöö edendamine ning erinevate koostöövormide kasutuselevõtt (sh plaan tellida rohkem lahendusi täisteenusena sisse). Lisaks on oluline kogu digiriigi kogukonda laiendada ja arendusse kaasata riigiväliseid eksperte.
• Arengukava üheks eesmärgiks on toetada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee.
• Plaanis on rajada Eesti peamistes transpordikoridorides baastaristu, mis võimaldab luua katkematu 5G-leviala.  Samuti on soov toetada valitud elu- ja ettevõtluspiirkondade katmist 5G-levialaga.
• Eelnõu kohaselt on plaanis rohkem tähelepanu suunata ka küberohtude analüüsile ja nendega seotud muutustele (töötada välja turvameetmeid, arendada erinevaid projekte ja programme, korraldada riiklikku küberturbe olukorra seiret paremini jms).
• Oluline on algatada laiaulatuslik digioskuste ümber-ja täiendusõpe, mis aitaks ellu viia erinevaid digimuutusi organisatsioonides.
• Eelnõu kohaselt peab ettevõtluspoliitikas ette võtma fookusse kaks sihti korraga:
  1) traditsioonilisemate sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine – teadlikkuse ja oskuste suurendamisest investeeringute toetamiseni;
  2) tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. Tuleb luua ja tagada Eestis sellised tingimused, et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid. Samuti on oluline, et loodaks uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et Eestisse tuleks rohkem välistegijaid.

Anna teada, mida arvad Eesti digiühiskonna arengukavast. Tagasisidet ootan hiljemalt 24. maiks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.