Mida arvad ehitusseadustiku muudatustest seoses gigabititaristu määruse ülevõtmisega?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on viia Eesti seadused vastavusse Euroopa Liidu gigabititaristu määrusega (EL 2024/1309). 

Keda mõjutab?

• Võrguoperaatoreid

• Sideettevõtjaid

• ehitusettevõtjaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Muudatuste tulemuse on ehitusregister edaspidi ühtne teabepunkt, mille ülesanne on olla abiks väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamiseks nõutud lähteandmete kogumisele ja menetluste kiirendamisele ning anda teavet võrguoperaatori füüsilise taristu ja kehtivate erandite kohta. Ühtses teabepunktis peab olema info näiteks füüsilise taristu läbipaistvuse suhtes kohaldatavate erandite loetelu, erandite kohaldamise põhjenduste ja kriteeriumide kohta (eelnõu § 1 p 2). Ühtse teabepunkti loomise kohustus tuleb gigabititaristu määrusest ning Eestis hakkab selleks olema ehituregister. 

• Kehtiv seadus sätestab huvipiirkonna mõiste, öeldes, et huvipiirkond on võrguvaldaja määratud piirkond, milles paiknevad võrguvaldaja rajatised ning kehtiva seaduse kohaselt peab võrguvaldaja määrama füüsilise taristu huvipiirkonna. Eelnõuga eemaldatakse mõiste seadusest, kuna võrguvaldaja huvipiirkonda pole edaspidi enam vaja määrata, kuna ehitisregistris on kogu vajalik info olemasoleva füüsilise taristu kohta ja alates 12. maist 2026 ka planeeritavate ehitustööde kohta olemas (eelnõu § 1 p 1).

• Plaanitavate muudatustega lisatakse ehitusseadustikku säte, mille kohaselt on ehituregistri üldandmed edaspidi võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed (eelnõu § 1 p 3). Kehtiva seaduse kohaselt ei ole need andmed ehituregistri üldandmed. Võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed on näiteks geoviidetega asukoht ja trass, taristu liik ja praegune kasutusviis.

• Kehtiva ehitusseadustiku peatükk 9 kohaldub paigaldiste ja sideehitiste kohta, kuid plaanitavate muudatuste kohaselt kehtivad edaspidi need sätted ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele (eelnõu § 1 p 8 ja 9). 

• Ehitusseadustikku täiendatakse sättega, mis sätestab väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded. Sätte kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavad nõuded (eelnõu § 1 p 10). Näiteks sätestatakse määruses vähemalthoone juurdepääsupunkti ja valguskaabli liidese tehnilised nõuded, kaabli tehnilised nõuded ja pistikupesade tehnilised nõuded.

• Plaanitavate muudatuste kohaselt lisatakse ehitusseadustikku uus säte, milles sätestatakse õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele. Sisuliselt on ka kehtivas seaduses sarnane säte, kuid eelnõu kohane säte erineb praegu kehtivast versioonist selle poolest, et kehtiv paragrahv hõlmab üksnes väikse levialaga raadiosagedusi kasutavaid juurdepääsupunkte (nn small cell’e), kuid eelnõu sõnastuses hõlmab see kõiki üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkte, mis on vajalikud väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks (eelnõu § 1 p 13).

• Eelnõu kohaselt on Eestis Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklik vaidluste lahendamise asutus gigabititaristu määruse tähenduses väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega seotud vaidluste puhul (eelnõu § 1 p 14 ja 15). 

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 12. novembril. Eelnõu § 1 p 1 jõustub 12. mai 2026, kuna need punktid on seotud ühtse teabepunkti töölehakkamisega alates 12. maist 2026. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 15. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan Justiits- ja Digiministeeriumile