Mida arvad ettevõtja ja tarbija vaheliste lepingute regulatsiooni muudatustest?

Keda puudutab?
- Neid ettevõtjaid, kes müüvad tarbijatele tavakaupu või digielemendiga kaupu (n-ö nutikaubad, nt nutikell, arvuti, nutitelefon, e-lugerid jne).
- Neid ettevõtjaid, kes müüvad tarbijatele digisisu või osutavad digiteenust (nt mobiilirakenduste või tarkvara tootjad-müüjad, telekommunikatsiooni ettevõtted ja mobiilsideoperaatorid, voogedastusteenuse pakkujad, veebipõhise koolituse pakkujad jt)
- Eelnõus on eraldi muudatused internetipõhistele kauplemiskohtadele (nt okidoki.ee, osta.ee) ja e-poodidele.

Mis on eesmärk?
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle EL direktiivid: digitaalse sisu direktiiv, tarbijalemüügi direktiiv ning muudetud tarbija õiguste direktiiv. Seega enamik reegleid on kohustuslikud ja vaid mõned üksikud küsimused on jäetud liikmesriigi enda otsustada.

Mis muutub?

Digitaalse sisu ja digitaalsete teenuste lepingud

• Eelnõu loob reeglid selle kohta, mis asi on digitaalne sisu või teenus ja kuidas tuleb seda pakkuda või osutada. Reeglid kohalduvad koos konkreetse lepinguliigi reeglitega, näiteks digitaalse sisu müügi korral koos müügilepingu reeglitega, digitaalse teenuse osutamisel töövõtuna koos töövõtulepingu reeglitega.
• Hakkab kehtima reegel, et ettevõtja peab digitaalse sisu tarbijale kohe üle andma, põhjendamatud viivitused ei ole lubatud.
• Digitaalne sisu või teenus peab hakkama vastama kindlatele kriteeriumitele, nt peab sobima tavapäraseks otstarbeks, olema viimases kättesaadavas versioonis ning jooksvalt uuendatud. Pooled võivad neist kõrvale kalduda, aga siis peab tarbija lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustuma.
• Eelnõu paneb paika ettevõtja vastutuse, kui digitaalsel sisul või teenusel on mingi puudus, nt kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka tarbija seadmes mängima või mõni nutirakendus lõpetab töötamise. Digitaalse sisu või digitaalse teenuse ühekordse üleandmise või osutamise korral (nt mõne arvutiprogrammi ostmisel) vastutab ettevõtja puuduse eest, mis oli olemas sisu või teenuse üleandmisel või osutamisel ja mis ilmneb kahe aasta jooksul pärast sisu üleandmist või teenuse osutamist. Digitaalse sisu või teenuse kestva üleandmise või osutamise korral (nt voogedastusteenused) vastutab ettevõtja kogu lepingu kestel ilmnevate puuduste eest.
  Seda, et puudust ei olnud sisu või teenuse üleandmise hetkel peab ühe aasta jooksul tõendama kaupleja (nii nagu täna tavakauba puhul peab kaupleja tõendama esimese kuue kuu jooksul). Digisisu või -teenuse kestva üleandmise või osutamise korral on kauplejal tõendamiskoormis kogu lepingu kestel.
• Eelnõu paneb paika, mis saab, kui ettevõtja ei täida oma kohustusi korralikult. Kui ettevõtja ei anna tarbijale digisisu või -teenust üle, siis on tarbijal õigus pärast täitmise nõudmist leping lõpetada. Lepingutingimustele mittevastavuse korral saab tarbija esmalt nõuda digitaalse sisu või teenuse lepingutingimustega vastavusse viimist ja alles seejärel võib kasutada hinna alandamise või lepingu lõpetamise õigust. Samas säilib tarbijal õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda või nõuda kahju hüvitamist. Lisaks on eelnõus kirjas, millal ja kuidas tuleb tarbijale siis raha tagasi kanda.
• Ettevõtja peab tagama, et tarbijat teavitatakse uuendustest ja et talle antakse üle uuendused (sh turvauuendused), mis on vajalikud selleks, et digisisu või -teenus vastaks lepingutingimustele. Kui ettevõtja annab tarbijale sisu üle või osutab teenust kestvalt mingi kindla ajavahemiku jooksul, siis tuleb uuendused tagada terve selle ajavahemiku jooksul. Kui sisu või teenus antakse üle ainult ühe korra, siis uuendused tuleb tagada sellise ajavahemiku jooksul, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, arvestades sisu või teenuse liiki ja otstarvet ning lepingu asjaolusid ja laadi.
• Teatud juhtudel on ettevõtjal lubatud muuta sisu või teenust rohkem, kui on vajalik selle lepingutingimustele vastavuse säilitamiseks.
• Kui inimene maksab digitaalse sisu või teenuse eest raha asemel isikuandmetega, siis see on edaspidi käsitletav tasulise, mitte tasuta teenusena. Ja see tähendab, et inimene peab saama soovitud ja kvaliteetset sisu või teenust nii nagu ta oleks seda ka raha eest saanud. Kui ta sisu või teenust ei saa, siis saab ta lepingu lõpetada; kui saab ebakvaliteetselt, siis saab nõuda vastavusse viimist või leping lõpetada.
  Kui aga tarbija võtab oma andmete töötlemise nõusoleku tagasi (sest EL õigusakt lubab tal seda igal ajal teha), siis saab ettevõtja lepingu ise lõpetada, kuid muid õiguskaitsevahendeid seejuures kasutada ei saa.

Tavalise kauba või nutikauba müük tarbijale

• Eelnõu täpsustab olemasolevaid reegleid, mh digitaalse elemendiga asjade eripärade tõttu. Nt sätestab, millisel juhul on tegemist digitaalse elemendiga asjaga ning millisel juhul loetakse see element müügilepingu osaks, millega kaasneb ka müüja vastutus selle eest.
• Täpsustub, millistele tingimustele peab kaup vastama (nt lisanduvad nõuded asja funktsionaalsuse, ühilduvuse ja koostalitlusvõime kohta). Ettevõtjal tekib kohustus digitaalse elemendiga asju uuendada.
• Tavakauba puhul jääb kehtima endiselt reegel, et müüja vastutab puuduse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja üleandmisest. Digielemendiga kauba puhul on see samuti üldjuhul kaks aastat, kuid kui lepingu järgi antakse digielement üle kestvalt (nt fitness-käevõru, millega on seotud digitaalne teenus pidevalt uuenevate treeningkavadega) kauem kui kaks aastat (nt kolm aastat), siis vastutab müüja puuduse eest, mis sellel ajavahemikul (nt kolme aasta jooksul) ilmneb.
• Tarbija kasuks ümber pööratud tõendamiskoormise tähtaeg pikeneb kuuelt kuult ühele aastale. See tähendab, et kui puudus ilmneb ühe aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, eeldatakse, et see oli olemas juba asja üleandmise ajal ja müüja peab tõendama, et see ei olnud tegelikult nii.
• Täpsustuvad tarbija käsutuses olevad õiguskaitsevahendite reeglid. Regulatsioon on sarnane digitaalse sisu ja teenuse osutamise regulatsioonile.
• Direktiivist tulevad üle mõned müügigarantiid puudutavad aspektid, näiteks millist teavet ja millisel viisil tuleks tarbijale anda.

Kui kaup müüakse e-poes

• Sidevahendi abil sõlmitud lepingute reeglid (nt see, millist teavet tuleb enne lepingu sõlmimist tarbijale anda ja et tal on õigus 14 päeva jooksul ostust taganeda) hakkavad kohalduma ka olukordadele, kus digitaalse sisu või digitaalse teenuse saamiseks maksab tarbija ettevõtjale isikuandmetega. Nt tarbija lubab oma andmeid töödelda ja vastutasuks saab mingi digitaalse sisu (reklaami vms). Sel juhul peab ettevõtja näiteks samuti hakkama andma tarbijale eelnevalt teatud kindlat teavet (nt ettevõtte kontaktid, tarbija taganemisõigus, õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus, vaidluste lahendamise kord jne, kehtiv täispikk nimekiri on VÕS § 54 lõikes 1).
• Muutub see, millist teavet tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist anda. Näiteks peab ettevõtja hakkama teavitama tarbijat digitaalse sisu, teenuse ja digitaalse elemendiga asja korral ka selle koostalitlusvõimest. Kui ettevõtja pakub muid veebipõhise suhtlemise vahendeid (nt web-form, chat jms), siis tuleb tal tarbijale anda üksikasjalikku infot ka nende vahendite kohta. Asjakohasel juhul tuleb tarbijat teavitada ka selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse alusel.
• Eelnõu täpsustab tarbija taganemisõiguse reegleid.
• Hakkavad kehtima täiendavad teavitamiskohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele, mis võimaldavad tarbijatel sidevahendi abil lepinguid sõlmida. Tulevikus tuleb internetipõhise kauplemiskoha pidajal teavitada tarbijat näiteks sellest, kas isik, kellega ta lepingu sõlmib, on ettevõtja või tarbija, kuna sellest sõltub EL tarbijakaitsereeglite kohaldumine. Samuti tuleb anda tarbijale infot pakkumiste järjestuse parameetrite kohta ning asjakohasel juhul ka kauplemiskoha pidaja ja ettevõtja vaheliste kohustuste jaotuse kohta (et kes, mille eest vastutab).

Millal muudatused kehtima hakkavad?
Digitaalse sisu direktiivi ja uue tarbijalemüügi direktiivi ülevõtmise tähtajaks on 1.07.2021, muudatused peavad jõustuma 01.01.2022. Tarbija õiguste moderniseerimise direktiivi ülevõtmise tähtajaks on 28.11.2021, muudatused peavad jõustuma 28.05.2022.

Anna teada, mida arvad muudatustest. Enamik muudatusi on küll kohustuslikud, kuid kui näed siiski muresid muudatuste koostoimes juba kehtiva õiguse või praktikaga, siis anna neist kindlasti teada. Tagasisidet ootan 29. aprillini e-postiaadressile kristina@koda.ee. Ettevõtjate tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukohad ja saadan need justiitsministeeriumile.