Mida arvad Euroopa Komisjoni plaanist muuta pre-pack menetlus kohustuslikuks?

Mis on pre-pack menetlus?

• Pre-pack menetlus on maksejõuetusmenetluse erivorm, mis võimaldab raskustesse sattunud ettevõttel sujuvalt ja kiiresti müüa oma vara või äritegevus tervikuna, st tegu on kiirendatud likvideerimismenetlusega. Selle eesmärk on säilitada ettevõtte majanduslik väärtus ning vähendada maksejõuetusmenetlusega kaasnevaid kulusid. Erinevalt tavapärasest pankrotimenetlusest valmistatakse pre-pack menetluses vara müük ette juba enne ametliku maksejõuetusmenetluse algust.
• Menetluse rakendamise eelised ja eesmärgid direktiivi järgi on:
  • ettevõtte tegevusvõime säilib, mis aitab hoida töökohad alles ja vähendada sotsiaalset mõju;
  • vara müügiks vajalikud läbirääkimised ja kokkulepped toimuvad enne ametliku pankrotimenetluse väljakuulutamist, mistõttu muutub protsess kiiremaks;
  • võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalused paranevad tänu vara paremale realiseerimisele;
  • menetluskulud vähenevad, kuna vara müük toimub kiiremini ja sujuvamalt.
• Täpsemalt on võimalik pre-pack menetluse ja kogu esialgse maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekuga tutvuda SIIN. Direktiivi läbirääkimistel olevate kompromisstekstid on juurdepääsupiirangutega ning avalikkusele neid ei jagata. 

Millised on pre-pack menetluse võimalikud probleemid?

• Lepinguvabaduse piiramine, sest ettevõtte toimimiseks hädavajalikud lepingud lähevad uuele omanikule automaatselt üle ning tavaliselt toimub see ilma lepingu teise poole nõusolekuta.
• Menetlus peab tagama, et vara müük toimub võlausaldajate huve ja turutingimusi arvestades. Samal ajal tuleb vältida liigset bürokraatiat, mis võib aeglustada protsessi ja vähendada selle tõhusust, mistõttu võib tekkida varade müügi läbipaistvuse probleem.
• Mõned liikmesriigid on väljendanud muret, et kohtutel võib olla pre-pack menetluses liiga suur otsustusõigus, mis võib protsessi aeglustada. Lisaks on vaja täpsemalt määratleda, kellel lasub kohustus tõendada ettevõtte väärtuse säilimist ja müügitingimuste põhjendatust.
• Direktiivi kohaselt ei ole tagatud võlausaldajatel automaatset õigust nõuda vara müügi eelnevat heakskiitmist, kui need varad on ettevõtte igapäevase tegevuse jätkamiseks hädavajalikud. Lisaks on võimalik, et tagatud võlausaldajad saavad pakkumise esitamisel oma nõudeid tasaarvestada näiteks siis, kui nende nõuete väärtus on oluliselt madalam turuhinnast.
• Kui vara omandab ostja, kes on turgu domineeriv või monopoolne, võib see tekitada konkurentsiprobleeme ning mõjutada varade edasist kasutamist.
• Direktiiv ei anna tagatud võlausaldajatele eelisõigust pakkumiste esitamisel. Lisaks on võimalik jätta kõrvale pakkumine, mis võib põhjustada viivitusi konkurentsijärelevalve menetlustes, mistõttu võib vara kiire müük toimuda ka siis, kui pakkumine pole majanduslikult parim. 

Milline on seni olnud Eesti seisukoht?

• Eesti ei toeta pre-pack menetluse kohustuslikku kehtestamist liikmesriikidele, kuna menetluse edukas rakendamine eeldab kõrgelt kvalifitseeritud saneerimisnõustajaid, pankrotihaldureid ja kohtunikke, kellel on vajalikud oskused vara kiireks hindamiseks ja müügiks.
• Eesti on rõhutanud vajadust säilitada liikmesriikidele maksimaalne paindlikkus pre-pack menetluse ülevõtmisel, et arvestada iga riigi majanduslikku ja õiguslikku konteksti.  
• Eesti varasemate seisukohtadega maksejõuetusõiguse direktiivi ettepaneku osas saab tutvuda SIIN.  

Millal uus regulatsioon jõustub?

• Hetkel ei ole teada, millal uus regulatsioon jõustub, kuid Euroopa Komisjonil on eesmärk jõuda kogu maksejõuetusõiguse direktiivi tekstiga liikmesriikide üldisele lähenemisviisile 2025. a juunis.
• Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist.

Anna teada, mida arvad pre-pack menetlusest. Eelkõige ootan vastuseid küsimustele:

1. Kas ja miks teie hinnangul sobib pre-pack menetlus Eesti õiguskeskkonda?
2. Kas ja milliseid olulisi eeliseid või riske näete pre-pack menetluse rakendamisel Eesti ettevõtetele ja majandusele?
3. Kuidas reguleerida võlausaldajate õiguste kaitse ja otsuste läbipaistvus pre-pack menetluses?

Tagasisidet ootan hiljemalt 3. märtsiks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.